05.03.09
kevad
Otsustasin oma kaamera ka õue võtta. Käisime lapsega palli mängimas ja siis avastasin, et kõikse kiiremate muutuste aeg õues.
Ebaküdoonia köögi akna alt.
Õunapuu hallid tutsakad
Ja piiluv poiss.
:: Liina Blog :: |
Et kauemaks säilitada kiireid uitmõtteid elust ja kasvamisest
Otsustasin oma kaamera ka õue võtta. Käisime lapsega palli mängimas ja siis avastasin, et kõikse kiiremate muutuste aeg õues.
Ebaküdoonia köögi akna alt.
Õunapuu hallid tutsakad
Ja piiluv poiss.
T näeb laua peal kasutatud teepakki ja kohvitasse: “kohvitassi kaka!”
Ema: “Kas kohvitassid kakavad?”
T: “Vahel kakavad jah.”
Üks leht, mille kuulamine on mõnusam kui vaatamine. Vähemalt õhtuse chillimise ajal. Muidugi vaatamine on ka omaette nauding, aga kõrva jäi ta mulle rohkem
Minu isal on täna sünnipäev. Palju õnne talle!
Jätsin just ära oma kohtumised tänasel päeval, sest mul ei ole praegu julgust ega ka erilist tahtmist õue praepannile astuda. Meteo väidab kraade olevat lausa 30, see tähendab, et Vanemuise tänaval võib vabalt olla 35. Lapsel on magades pea märg, ning ta on ärkvel olles nõus olema ainult alasti. Oskaks ta siis puhata ja lösutada. Pesemine on nüüd alati vähemalt pooletunnine veesoleku protseduur.
Ma ei viitsi praegu kirjutada, kiire on.
Viimased kaks nädalat keskendusin kudumisele. Nüüd on see purakas mul kotis, maal viimistlen ja siis annan ära.
Õnnestumisterohket uut aastat kõikidele!
On aeg vaadata pisut tagasi ja ette ning mõelda aja kulgemise peale.
Mida siis aasta 2006 õieti endas sisaldas?
Kõige tähtsam oli minu jaoks….. T kasvamine ja selle jälgimine. Mida edasi, seda enam hämmastas mind tema muutumine beebist väikelapseks. Inimese sisse on pandud suur kihk areneda ja uurida. See, kuidas T seda kihku realiseerib võiks ka mulle olla eeskujuks.
Edasi taasavastasin ma enda jaoks käsitöö. Aasta jooksul valmisid: kampsun R-le, top mulle endale, heegeldatud müts T-le, kootud müts T-le talveks, 2 paari sokke endale ja väikesed kindad T-le. Ühe käe sõrmedest jääb napilt väheks;)
Kirjutamise tahtmine tuli ka. See blogi siin on selle tunnistuseks.
Arstidega oli kokkupuudet rohkem kui ühel “keskmisel” aastal. T-ga sai käidud kaalumas-mõõtmas-vaktsineerimas. Mind ennast kiusasid liigesevalud. Nende vastu soovitatud päevalilleõli aitas täitsa kenasti. Kõige suuremat valu mulle tekitasid aga hambad. Liitsin oma pangaväljavõttelt kokku hambaravi summasid ja sain tulemuseks - üle 7800 krooni. Olen arsti juures käinud keskmiselt korra kuus. Ravi ei ole lõppenud ning haigeid hambaid võib ju veelgi juurde tulla.
Oli selline kodukeskne omamoodi aasta. Ma ei ütleks, et see oli väga kerge ja lihtne aasta, aga ka mitte kõige hullem.
Hoolimata ohtrast küüslaugu ja kummelitee tarbimisest, tabas mind ikkagi seesama viirus, millest T parasjagu paranema hakkab. R ilmselt jääb ka haigeks.
Ja ma nii lootsin elu tagasi rutiinseks saada.

You’re The Lion, the Witch and the Wardrobe!by C.S. Lewis You were just looking for some decent clothes when everything changed
quite dramatically. For the better or for the worse, it is still hard to tell. Now it
seems like winter will never end and you feel cursed. Soon there will be an epic
struggle between two forces in your life and you are very concerned about a betrayal
that could turn the balance. If this makes it sound like you’re re-enacting Christian
theological events, that may or may not be coincidence. When in doubt, put your trust
in zoo animals.
Take the Book Quiz
at the Blue Pyramid.
Leitud vikri juurest.
Aasta tagasi oli suur ettevõtmine töö kõrvalt korras hoida kodu: nõud pesta ja pesud pesumasinale anda ja triikida ning elamine korras hoida ning veel süüa teha. Sellised asjad tundusid masendavad ja kohutavalt palju aega võtvad.
Täna, kolmekuuse tita kõrvalt tundub see samuti suur ettevõtmine. Aga on asju, mis lähevad libedalt ja justkui märkamatult. Täna hommikul kell seitse äratas mind päike ja pisike poiss. Kella 10-ks oli ma jõudnud teha: kaks korda uinutada T-d, tule pliidi alla, natuke nõusid pesta, natuke kududa, ning teha hommikusöögi ja kohvi, ajalehe läbi lugeda.
See ei tundunudki nii raske, tulemuseks suht korras kodu ja mittetorisev mees, kes sai ärgata valmis hommikusöögi ja kohvi peale üsna sooja tuppa.
Korras koduga aitas mind palju minu ema. Kohe hea laupäeva-tunne tuli. Sest eilsest oli veel head õunakringlit.
Kevad on tulnud selle mõne päeva jooksul, mis ma tuppa vangi olin pandud haiguse tõttu. Eile õhtul käisin õues, sest T ei tahtnud hästi magada. Teedel oli lompe, veed jooksid ja õhk oli õhtul jahedaks minnes mõnus. Mõnus-mõnus.
Küll on paha haige olla. Aga õnneks on ema, kes tuleb kaugelt appi, kui tundub, et tolmurullid kasvavad üle pea ja nohu ja haige selg ei lase elada enam.
T lemmikkoogamine on “nääeee”. Eile üllatas ta aga väga huvitava: “jänneee õõõõ”-ga.
T on vist aru saanud, et palju huvitavam on istuda ja liikuda, mitte lamada selja ja kõhu peal. Asjad on kõik temast ja tema suust liiga kaugel. Selle vea parandamise teel on ta õppinud tõstma maast lahti peput.
See uus oskus oli õhtuks nii käpas, et segas magama jäämist. Iga natukese aja tagant ikka puusad maast lahti, see ju väsitav kõhulihastele. Nii oli üle tüki aja uinumine väga nutune. Lõpuks sai uinutud tissi otsas nii, et tekk oli tihedalt selja taga. Et ei saaks küljelt seljale vajuda.