Archive for Uncategorized
04.23.10
Posted in Uncategorized at 8:41 am by linnaliina
Nüüd enne järgmist nädalavahetust on kõige õigem aeg panna pilte eelmisest nädalavahetusest. Käisime siis loodust imetlemas. Emajõgi on suur. Käisime seda kaemas. Uhke ja võimas oli.

Ning kevad tuleb suure tuhinaga.


Ilusat Jüripäeva!
Permalink
04.08.10
Posted in Uncategorized at 8:03 pm by linnaliina
Täna tööle minnes nägin sellist autokolmikut. Juri ja Mi¨a läksid koos kahekesi arsti juurde, ning nende ¦veitsi vanatädi tuli koos nendega.

Kui nohu kiusab, siis on treppidel käimine poole raskem kui tavaliselt. Tasakaalu säilitamine nõuab palju enam vaeva.

Õhtusöögiks oli meil ehtne comfort-food - risoto hernestega. Samal ajal kui risoto valmis, sulas ka ¨okolaad ja üht-teist juhtus veel. Panen siia vihjeks vaid toorjuustukatte enne kui ta ¨okolaadipõhja peale maandus.

Permalink
03.10.10
Posted in Uncategorized at 7:18 am by linnaliina
Just nii! Eile oli minu blogi “sünnipäev”. Neli aastat tagasi olin ma üsna värske titemamma, kelle mõte oli jäädvustada T arengut ja käsitöölisi edusamme.Neli aastat hiljem olen ma toreda neljaaastase T ema, üsna aeglane enda lõbuks kuduja ja terviseala algaja spetsialist. Rõhuasetused on päris teistmoodi. Blogi on olnud mulle enese avamise ja läbi mõtlemise koht. Siia pigem jõuab väiksem osa minu elust ja mõtetest. Mulle tundub, et oluline on olnud ka kirjutamisharjumuse kujundamisel. Minu jaoks on kirjutamine sarnane jalgrattasõiduga. Et paremini kirjutada, tuleb seda järjepidevalt teha, analüüsida ja seada uusi ülesandeid. Nii nagu koolis õpitakse kirjutama referaate ja esseesid läbi nende sagedase kirjutamise. Nii hoian mina ennast vormis, kirjutades kord sagedamini kord harvemini.
Teiseks on see kirjutamise koht olnud ka omamoodi sõpruskonna loomise tõukajaks. Koos foorumite ja paljude teiste blogidega. Ma oleks hea meelega postitanud blogi sünnipäevast juba eile, kuid Kullakeste märtsikuine istung oli nii tore, et ma jõudsin sealt koju alles siis, kui uni hakkas juba maha murdma. Ning sealt üle Toomemäe koju jalutades oli hea mõelda: “Mul on toredad mõttekaaslased ja sõbrad.” Aitäh teile kaasaelamise eest ning võimaluste eest piiluda ka teie tegemistesse.
Nelja aasta jooksul on siia kogunenud 280 postitust, 33 423 külastust ning 148 kommentaari. Mitte just hiiglasuur, aga päris kogukas varamu.
Et tähistada ilusat numbrit, tõin ma koju neli pehmet alpakatallevillast lõngakera. Pehmet, roosat, sooja. Nad ei jää minu koju kauaks, peagi rändavad nad ühe minu blogi lugeja juurde.

Teeme nii: Kõik teie head inimesed, kes te aeg-ajalt loete minu blogi, võtate julguse kokku ja kirjutate kommentaari käesolevale postitusele. Andke mulle teada, kuidas te mu blogini jõudsite ja mis põhjusel vahel tagasi tulete. Ja mina loosin pühapäeval, 14. märtsil teie seast välja lõngakerade uue omaniku.
Permalink
02.25.10
Posted in Uncategorized at 1:58 pm by linnaliina
USA-s on loodetavasti toimumas arengud tervishoiureformi vallas. Washington Post avaldas presidendi ettepanekud tänasele (25.02.) koosolekule, kus mõlema parlamendipartei esindajad arutavad tervishoiureformi plaani.
Tervishoiureform oli takerdunud, sest seoses superenamuse kadumisega (Ted Kennedy surm ja tema asemele valitud vabariiklane Scott Brown), ei olnud kindel et lõplik seaduseelnõu läbi läheb.
Mulle tundub mitmete artiklite abil, mida ma Washington Postis ja New York Times’ist lugenud olen, et suur osa ühiskonnast on jagunenud kaheks. Demokraadid, kes tahaksid võimalikult kiiresti reformiga ühele poole saada, enne kui lisandub veel huvilisi, keda ära ostma peab. Ning vabariiklased, kes on sõrad vastu absoluutselt kõigele, mis tuleb demokraatide poolelt. Nii võttis Obama kätte ja kutsus mõlema poole esindajad tänaseks kokku, ning palub mõlemal poolel esitada ettepanekud olukorra lahendamiseks. Ise on ta esitanud 11-leheküljelise dokumendi (mida ma pole veel jõudnud põhjalikult lugeda), ent mis kajastab tema seisukohta seoses tervishoiureformiga.
Vabariiklased pole üritusest vaimustuses, sest nad peaksid midagi asjalikku ju ette panema. Muidu ongi nende märk “igavesed eitajad”. Nende senised ettepanekud on olnud pigem kosmeetilised. Ent kosmeetika ei suuda varjata levivat ja laienevat kriisi.
Permalink
01.02.10
Posted in Uncategorized at 7:12 pm by linnaliina
Toredat, rõõmuküllast uut aastat kõikidele!

Milline mõnus lumi ja päikesepaiste. Pisut on võib-olla liiga külm, aga ikkagi imeilus.
Permalink
12.30.09
Posted in Uncategorized at 11:58 am by linnaliina
On väga tõenäoline, et USA kodanike jaoks algab tervishoiusüsteemi ja korralduse osas ees huvitav ja keeruline aeg. Jõululaupäeval hääletati ka Senatis tervishoiu korraldust reformiva seadustepaketi poolt. Ning algab protsess, mille esimesi vilju võiks maitsta saada alles 2013 aastast alates.
Kuigi sealsed debatid räägivad suurte sõnadega ja kirglikult tervishoiusüsteemi kui terviku reformimisest, on tegemist siiski vaid ühele osale tervishoiusüsteemile päitsete pähe panemise katsega.
Peamiseks probleemiks USA tervishoiukorralduses on ühest küljest maailma kõige kallim meditsiin, ning teisest küljest selle kättesaamatus olulisele osale rahvastikust. Meil Eestis on suhteliselt vähe neid, kelle jaoks näiteks perearstile minek on keeruline või võimatu seetõttu, et keegi ei maksa nende eest maksu ja neil puudub tervisekindlustus. USA-s saab umbes 15-20% rahvastikust öelda, et neil ei ole tervisekindlustust ega võimalust seda hankida ja nad ei kuulu nende hulka, kelle eest maksaks arstidele riik. Pannes need kaks probleemi kokku, tekib olukord, kus inimestel ei ole ligipääsu maailma parimale meditsiinile, sest neil ei ole raha.
Ma usun, et enamus minu lugejaid mäletab meie tervishoiureformi 90-aastate jooksul. Meil oli ühel hetkel ühiskonna kõikide gruppide ja enamus inimeste jaoks ilmselge vajadus ümber korraldada enamus tervishoiuga seotud teemasid - rahastamine, teenuste osutamine ja haiguspäevade hüvitamine. Nii arstid, tavalised inimesed, kui ka seaduste tegijad said aru, et vaja on muutust. Ning valitses enam vähem konsensus muutuse suuna osas. Ning kõikide osapoolte arusaam ja väike ühiskond aitasid kaasa muutuste edukale läbiviimisele. Nüüd tagantjärgi vaadates, ning eriti kõrvutades Eesti protsessi USA omaga tundub mulle, et kogu süsteemi ümberkorraldamine enam-vähem ühel ajahetkel on isegi hea. Nii on võimalik vaadata korraga üldpilti, otsida eeskujusid ja toimivaid mudeleid teistest riikidest. Hinnata neid kriitiliselt mitmest aspektist korraga ja püüda siis nende abil leida kohalikele otsustajatele sobivaid stsenaariume. Et siin tollel hetkel oli tuntav vastava ala spetsialistide puudus, siis usaldati neid väheseid, kes olemas olid. USA-s on võimatu saavutada konsensust juhtivate inimeste, otsustajate ja väga erinevate huvigruppide vahel. Selleks peaks sealne tervishoiusüsteem olema kreenis või pankrotis või veelgi parem mõlemat korraga. Nii ongi seal võimalik muuta suurt süsteemi väikeste sammude kaupa.
Ent USAs on olukord keerulisem. Sealses ühiskonnas on gruppe, kellele praeguse olukorra säilitamine on mõnes mõttes eluküsimus. Ent samas on kogunenud kriitiline mass, kelle vajadus uute reeglite järgi on ilmne ja tungiv. Olen lugenud kümneid lugusid sellest, kuidas inimesed ei saa tervisekindlustust selle tõttu, et nad on elus pidanud läbi tegema keisrilõike, neil on olnud autoavarii, pärilikud haigused ja nii edasi. Kõige jaburam variant, mida mul õnnestus läbi mitmete blogide lugeda oli lugu 6-kuusest lapsest, kes oli liiga paks. Rinnapiimal olev beebi oli lihtsalt kasvanud liiga kiiresti ja muutus seetõttu kindlustusfirmade jaoks vastuvõetamatuks kliendiks. Arstid soovitasid emal laps dieedile panna, et perekond saaks jätkata oma senise kindlustusfirma juures.
Kui sügisel oli uudistes kuulda tulistest debattidest reformikava ja plaanitavate seaduste üle, siis hämmastasid mind esialgu reformi vastuargumendid. “Ma ei taha riigi ametnikku nuuskima enda ja arsti vahelisse suhtlusse,” ründasid lihtsad inimesed presidendi plaani. Sarah Palin ja tema ringkond lasi lendu kuulduse “surmapaneelidest”, kes otsustavad inimestele ravi määramise mõttekuse üle. Kõige enam hämmastas mind tervishoiu rahastamise sidumine aborditeemaga.
Esialgu oli plaanis luua erakindlustusfirmade kõrvale riiklikud programmid, mille kaudu oleks võimalik osta kindlustust vabatahtlikult. See hea mõte lükati kõrvale nii alamkojas kui Senatis. Seega kokkuvõttes piirati lihtsalt pisut erakindlustusfirmade õigusi - nad ei või enam eelneva terviseseisundi põhjalt keelduda kindlustuskaitsest. Samuti kaob nende õigus seada limiite inimese teenuste ostmise kulutustele elu jooksul. Ehk, vähidiagnoos ei jäta sind poole ravi ajal ilma kindlustusest ja ei vii sind pankrotti. Tavalisele inimesele toob uus seadus juurde ühe uue kohustuse - osta endale tervisekindlustus. Kui oled ilma, saab sind karistada rahatrahviga. Ning väiksematele ettevõttele pakub tervisekindlustuse ostmine oma töötajatele nüüd väikest maksusoodustust.
Ma loodan, et suudetakse tekitada seaduse lõppvariant, mis on sobiv nii alamkojale kui senatile, ning see ka kenasti jõustada. Ning veel enam loodan ma, et see ei jää üheks üksikuks sammuks tervishoiu reformimisel USA-s, vaid sellest saab ühe pika reformidetee väärikas alguspunkt. Probleeme, mis vaidlustes esile on tulnud ja lahendust vajaksid, on kuhjaga. Näiteks arstidele palga maksmise korraldus, ning esmatasandi arstiabi soodustamine. Nii uskumatu, kui see ei tundu, on USA-s tõsine probleem perearstidega.
Ain Aaviksoo on Praxise blogis tutvustanud lühidalt USA tervishoiureformi.
Permalink
08.20.09
Posted in Uncategorized at 1:35 pm by linnaliina
Väike vihje. Ilus linn, päike ja soe. Võõras keel ja palju tegemist.
Hommikust õhtuni koolis ja siis natuke linna peal. Kirjutan pikemalt, kui olen tagasi.

Met with knitters of Rotterdam. Wonderful. Will post more pictures and longer impressions when back and behind bigger screen.
Permalink
05.25.09
Posted in Uncategorized at 3:55 pm by linnaliina
Sattusin Postimeest sõeludes järgmisele nupule Sakalast.
Aga mis siis? Lihtsalt, see mu nime ja suguvõsaga seotud. Kuigi ma ei tea, et ma ise oleks sinna jõudnud.
Permalink
Posted in Uncategorized at 8:12 am by linnaliina
Magama mineku aeg.
Mina: “Kes ukse kinni paneb?”
T: “Pane sina, minu jalad enam ei tööta.” Ise samal ajal siputab voodi peal kõigest jõust jalgadega.
Pakin neljapäeval asju konverentsile minekuks. Räägin kuhu ja kauaks ma lähen. Panen kotti hambapesu ja muud pesemisvahendid.
T: Ma pean sulle oma vannipaadi ka andma. Sul läheb seda vaja.
Mina: Aitäh, sa oled lahke. Aga ma arvan, et seal ei ole vanni ja sul läheb ka vannipaati vaja.
Permalink
05.09.09
Posted in Uncategorized at 10:02 am by linnaliina

Permalink
« Previous entries