Archive for igapäevaelu
03.05.10
Posted in igapäevaelu, unetute ööde uitmõtted at 2:35 pm by linnaliina
Mulle tundub, mitmete vestluste ja suundumuste põhjal, et minu missiooniks selles kohas, kus ma parasjagu olen ja nende inimeste keskel, kes mind tööajal ümbritsevad, on nende tarku päid segadusse ajada. Mitte sireda sääre ja uhkete lokkide ja meela mesisuuga.
Hoopiski mitte. Pigem kummaliste, keeruliste ja samas üldsegi mitte rumalate mõtetega. Ah et teaduses on ideoloogia, väärtused ja kõik muu teadusele mitteomane? Ning me teeme poliitikat? Kommunikatsiooni ja reklaamivajadusega ma juba eile pisut nõustusin, aga poliitika! Ja seda enese teadmata, uskudes, et me võitleme teaduse püha ürituse eest!
Järgmiste huvitavate lõunasöökideni!
P.S. käesolev postitus on tugevalt inspireeritud ühe teise blogija stiilist. See stiil segab mul kirjutamast korrektses eesti keeles pikkade täislausete ja võõrsõnadega slaide järgmise nädala seminari jaoks.
Permalink
03.03.10
Posted in hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 10:31 am by linnaliina
Valgem aeg toob tagasi minu isu fotoaparaat välja otsida ja mõned klõpsud teha. Vaatasin, et olen sinna kogunud mõned magusad klõpsud elust talvel 2010.
Esiteks üks talvine pilt T-st.
Teiseks kausitäis tainast. Üks mu viimase aja lemmikuid. Lase võil köögis öö otsa soojeneda ja siis hõõru ta hommikul suhkruga vahule. Lisa ükshaaval segades munad ning siis vaheldumisi pisut vedelikku ja kuivained. Enamasti tehakse seda mikseriga, mina eelistan käsitsi, supilusikaga tööd teha. Ja tulemus üllatab mind alati - pehme, kohev ja söömisnaudingut tõotav.
Sellist tulemust tõotas Vabariigi aastapäevaks küpsetatud keeks. Retsept nami-namist. T kutsub seda kommikoogiks. Tema ülesanne oli paberitest välja võtta kõik kommid. Mina sain neid siis purustada ja koogi sisse lisada. See kook on päris hea, magus ja kiiresti kaduv.
Ning viimastena eelmise laupäeva pildid. Käisime T-ga käsitöökohvikus. Tegime väikest viisi taaskasutust, ehk kampsunitest randmesoojendajaid. Heegeldasin ja T asjatas kõrval. Lõpetuseks söödi pannkooki ja läksime koju edasi heegeldama. Varsti saavad valmis ka.
Sellel laupäeval on käsitöökohvikus kell 12.00 Virve Tuubel ERM-ist. Juttu ja tegutsemist on rahvuslikest helmekeedest.
Permalink
02.25.10
Posted in igapäevaelu at 8:11 am by linnaliina
Ma olen vist mõnes mõttes väike inimene. Minul on vaja Eesti Vabariigi Aastapäeva. Kõike seda ilusat ja head, mis käib kaasas tagasivaatamisega ja hetke tunnustamisega ning ilusate lootuste tekitamisega.
Mulle väga meeldib, et minuga koos elab siin väikesel maalapil palju häid ja tublisid inimesi, kes teevad innu ja armastusega oma tööd. Aitäh Teile! Mulle meeldib, et tähtsal päeval on võimalik panna televiisor hommikul vara tööle ja minna kooki küpsetama. Kuulata kõnesid ja nuusutada magusat lõhna ahjust ja kohvilõhna tassist.
Minna õue ja nautida kõrgeid hangi. T on piisavalt kerge, et mitte mägedesse sisse vajuda, mina olin pea vööni kokku kuhjatud lumehunnikutes. Ning T on ühtlasi nii suur, et mina võin teha kõnniringe staadionil ja tema saab endaga hakkama mänguväljakul. Ei läinudki palju aega. Kevade esimesed märgid on täitsa olemas. Lumevallidel on näha päikese esimesi paitusi. Eks peab varsti päriselt kummikujahile minema.
Õhtuks tegin vastuvõtu kõrvale kanaliha ja ahjukartuleid. Ning vastuvõtt oli ilus. Selline ilus päev aitab meelde tuletada, mille jaoks me rabeleme. Lisaks enda elu paremaks tegemisele, näeme me vaeva Eesti elu paremaks tegemiseks. Sest see on meil südames. Ja teisiti me vist ei oska.
Permalink
02.18.10
Posted in igapäevaelu at 5:19 pm by linnaliina
Täna oli üks eriliselt tõsine tööpäev. Vatti said nii suu, häälepaelad kui aju.
Kartsin väga tänahommikust Biomeedikumi suurde auditooriumisse minekut. Seekordne minek oli esmakordselt suure laua taha “tahvli ette”. Ehk siis loeng. Õnneks ei olnud ma seal üksi, kahekesi on ikka hulka kergem loengut teha. Ühele inimesele jääb vähem rääkimise aega ja seega vähem vastutust. Teist aidata ja jutupalli edasi-tagasi lükata. Ma loodan, et tudengitel ei olnud väga igav. Minul oli üsna huvitav. Seejärel sama lugu inglisekeelsete subtiitritega ning siis hüpe teisele lainele ja seminar. Nii neljani pärastlõunal välja.
Järgmisel nädalal neljal päeval klassi ette. Kardetud ja oodatud kiire õppetöö aeg on käes.
Permalink
01.25.10
Posted in Tristan, igapäevaelu at 11:08 am by linnaliina
Mulle täitsa meeldib selline tore külm ilm. Tõsi tal on miinuseid, aga kui töö on tubane ja kütmisprobleem on lahendatav, siis on see täitsa mõnus aeg.
Muidugi mitte väga pikalt. Kõige keerulisem on see, et laps ei saa õue minna, kuigi tahaks. Ning tema tegutsemistuhinale tuleb rakendust leida toas. Ning nädalavahetuse lõpuks on täiskasvanud sellest üsna väsinud. T saab harjutada pliidi alla puude panemist, mina küpsetamist. Tegin laupäevaseks sünnipäeval-käiguks kaks magusat küpsetist. Nad mõlemad tulid hästi välja ja pälvisid ohtraid kiidusõnud. Reedel peale pingelist päeva võtsin ette toorjuustu-¨okolaadibrownied ja laupäeva hommikul toscakoogi õuntega. Retseptid nami-namist. Viimasel nädalal olen ma iga päev pühendanud teadlikult tavalisest rohkem aega köögiga kahekesiolemisele. Ja see paneb mind tahtma erinevaid asju: paremat ja suuremat ahju, suuremat kraanikaussi ja väiksemat puupliiti, kauneid köögikappe. Ning ka enam aega ja mingit süsteemsemat lähenemist kokkamisele. Eilne meistriteos oli läätsehautis, mis mulle väga meeldis. Üllatavalt lihtne ja toitev söök, mis pakub head vaheldust kartulile-makaronile-riisile.
Head isu!
Permalink
12.11.09
Posted in igapäevaelu at 1:09 pm by linnaliina
Mitmetes asjades olen ma justkui rongidest maha jäänud. Või vähemalt tundub nii.
Esiteks. Pildid pühapäevahommikusest koogist ja sellelt küünalde puhujast said fotoaparaadist välja alles eile. Millal neid avalikkusele näidata jõuan, on teadmata. Eile avastasin, et mul on ka üles riputamata ja jagamata septembri alguses toimunud kohtumiste pildid. Mõned osalised sealt on vahepeal kõvasti suuremaks kasvanud.
Teiseks. Minu kodu igatseb või lausa karjub kohatise hoolitsuse järgi. Jõulukaunistusi ja piparkoogilõhna. Kokkamisega saan ma igapäevaselt veel kuidagi hakkama. Küpsetamine on tagasi tulnud, ning seda eriti nostalgiliselt. T sünnipäevaks küpsetasin ma kooki, mida ma väga tihedalt küpsetasin siis, kui T oli vastsündinu.
Imelihtne ¨okolaadikook.
Sulata 250 grammi ¨okolaadi (soovitavalt kas bitter või mõni muu tume ¨okolaad) koos 200 grammi võiga, vesivannil. Vesivann ei ole üldse mitte nii keeruline kui tundub. Ma panen plekk-kausi ühe poti peale, milles vesi ja see siis pliidile. Kauss ei pea olema vees, isegi parem on kui ta ei ulatu vette. Kiiret selle sulatamisega ei ole. Algus on aeglane, aga lõpp saabub üsna ootamatult - kõik ¨okolaadi ja või tükid moonduvad ilusaks läikivaks pruuniks vedelikuks, või pigem vedelaks massiks. Nüüd võid selle kausiga pliidi lähedusest ära minna ja siis võta vispel ja lisa ükshaaval vispeldades neli muna. Muna võiks olla toasoe, muidu tekivad kiiresti klimbid. Segu hakkab lõpuks meenutama poest ostetud ¨okolaadipudingut või karamellkiselli. Nüüd lisa segusse 200grammine pakk kohvikoort ja 250 grammi suhkrut. Sega kenasti ühtlaseks. Koor teeb taigna jälle vedelaks ja mõnusasti töödeldavaks.
Nüüd eemalda vispel. ¦okolaadi sulatamise ajal olen ma seganud valmis ka kuivained: 300 grammi jahu, teelusikajagu soola, kahe teelusikatäie jagu küpsetuspulbrit ja kolme teelusika jagu vaniljesuhkrut.
Sõeludes lisa ¨okolaadisegule kõik kuivained. Sega tainas ühtlaseks ja kalla vormi. Küpseta kuumusel umbes 170-190 kraadi umbes tunni. Ongi kõik. Sünnipäeva puhul sai kaetud kook valge ¨okolaadi-kohupiima kattega. See oli mõnus.
Kolmandaks. Minuni jõuab see, mida väljaöeldud unistused ja töökohustused minult endalt nõuavad. Arusaamist ja lugemist ja mõtlemist ja analüüsi kogustes, mida ma pole mõnda aega pidanud tegema. Ei piisa sellest, et umbmääraselt midagi mõtled. Asi on konkreetsetes põhimõtetes ja detailides. Ning mida enam neid on, seda parem. Tahtsin jagada ja säilitada viidet artiklile, mis tutvustab kolleegide tööd ja tegevust. Selle kajastamine on minu arvates üsna oluline, aga päris keeruline tegevus.
Neljandaks. Mu laps kasvab kohutava kiirusega. Vahel on mul tunne, et ma enam vist väga ei teagi, milline on minu neljaaastane T. Ta on tegelikult tore väike poiss. Asju, mis talle meeldivad on palju. Asju, mis mulle tema juures meeldivad, on ka palju. Mulle meeldib see, kuidas ta on tegelikult ettevaatlik ja mõistlik. Et ta jookseb teel lasteaiast koju ja jääb seisma värava juures ja ootab meid. Ning et hommikul tööle minnes, või kuskile minnes ütleb ta alati mingi hea soovi või meeldetuletuse kaasa: “Ära võtit unusta!” “Ole hea tüdruk!” “Kas sul helkur ikka on?” “Kui sul abi vaja on, siis helista mulle!” Mulle meeldib tema uus oskus joonistada ja siis oma joonistusele lisada lugusid. Või siis joonistada lugusid. Ma naudin seda, kui viisakalt tema autod omavahel räägivad. Tema soovi aidata koristamises ja kokkamises, uudishimu ja naljategemise tahet. Oh, loetelu oleks lõputu. Tegelikult oleks ma tahtnud kirjutada pika postituse T-st neljaseks saanuna, kuid ka sellest olen ma justkui maha jäänud.
Viiendaks. Jõulud, mis lähenevad kiiruga. Sellel aastal ma ei tahtnud kududa, seega ei oota minu lähdasi hunnikud hunnituid kudumeid. Võib-olla ongi ainukesed kingitused söödavad. Võib-olla aga on vaikselt koosolemine kõige suurem kingitus sellel aastal, mida ma endale lubada saan. Ma lihtsalt ei taha minna poodi.
Kuuendaks. On veel hulk inimesi peale lähedaste, kellega viimati suhtlemine oli ammu-ammu. Kuid keda mu hingel ikka vahel vaja on, et ennast inimesena tunda. Vahest ma lihtsalt ei julge teile helistada, sest ma kardan, et teie olete sama ajahädas kui mina. Aga ma tegelikult tunnen teist puudust. Ja nii edasi tulevad ka seitsmendad ja veel teab mitmendad.
Ma pean kiiresti jooksma, et mitte oma elust maha jääda.
Permalink
11.30.09
Posted in igapäevaelu at 3:10 pm by linnaliina
Täna ja praegu on tunne, et mitte miski ei sobi. Tegemisi on liiga palju, igale poole on vaja jõuda. Samas, mitte üheski kohas ei küsita: “Mis tunne sul on? Tahaksid sa lihtsalt rääkida.” Tundub, et kõik on justkui sunnitud käigud ja ettevõtmised. Eks see ole üks täiskasvanuks olemise vaev ja sund. Et kui tegelikult tahaks diivanil kõhutades raamatut lugeda ja kooki pugida, siis tegelikult on vaja koristada ja kokata ja numbritesse kaevuda. Ning nendes korda luua. Sarnaste kohustustena tunduvad ka kõik lähenevad pidulikumat sorti üritused.
Kuidas saab alles kolmekümnendates aastates avastada, et tegelikult inimesi ei huvitagi su elu ja mõtted eriti. Neil kõigil on enda mõtete ja eluga liiga palju tegemist. Ning samas on asju, millest ei oskagi veel rääkida. Mis toovad pisaraid ja kurbi mõtteid. Aga millel veel ei ole sõnu ja lauseid küljes. Homme tuleb vist igaks juhuks taskurätikuid varuda, ja helgemaid mõtteid ka.
Permalink
11.20.09
Posted in igapäevaelu at 5:08 pm by linnaliina
Üks tähtajalise lepingu hea ja halb külg on see, et üsna tihti tuleb vaadata ette ja selja taha. Ning teha ise oma plaane. Ühest küljest on see keeruline ja teisest küljest on see võimas tunne.
Vestlused juhtivate inimestega on tulemas ja enne seda tulebki teha inventuuri endas ja oma tahtmistes ja tegemistes. Eriti nendes, mis ees on.
Kihutasin hommikul varakult tööle. Lootsin püüda oma väga hõivatud juhendajat ja see õnnestus. Ning jutu käigus tuli välja öelda ka oma plaanid kaugemaks ajaks. Põhimõtteliselt tegin ma oma umbmäärasest unistusest poolkonkreetse plaani. Lisasime detaile ja kiitsime heaks, praktiliseks ja vajalikuks.
Peale jutuajamist läksin astuma ühte esimest sammu selles plaanis - tegin TOEFL testi.
Vaimusilmas näen juba järgmisi jutuajamisi mitmete inimestega. Sest esimene positiivne tagasiside annab julgustust.
Permalink
11.19.09
Posted in igapäevaelu at 9:38 pm by linnaliina
Et Postimehe otsingumootor on minu arvates nõme, siis ma talletan lingid neile asjadele, kus minu panust pisut on.
Perearstilt alkoholinõu
Alkoholiprobleemidega patsiente hakkavad nõustama perearstid
Riik asub võitlusse alkoholi liigtarvitamisega
Alkoholiprobleemiga inimene - kas ainult alkohoolik?
Nüüd 70 kraadi pööret ja mured minu Google Readeriga. Ma armastan oma Google Readerit. Ta käib minu eest läbi kõik minu jaoks olulised ja vähem olulised blogid. Ning mulle meeldib ka see, et ta uurib minu valikuid ja soovitab uusi ja huvitavaid vastavalt minu huvidele.
Pikka aega pakkus ta mulle erinevaid eesti blogisid - poliitikuid ja meediainimesi. Siis hakkas ta pakkuma mulle huvitavat valikut maailma käsitööblogidest ja podcastidest.
Mõne aja eest lisasin ma oma Readerisse paar teadusajakirja. Olles suhteliselt priviligeeritult ülikooli arvutivõrgus ei ole mul probleeme nende artikliteni jõudmiseni. Seega on Readeri abil väga mugav kursis olla selliste ajakirjadega nagu Sociology of Health and Illness, ning Social Science and Medicine. Ent Reader hakkas mulle väga imelikke soovitusi tegema. Ma ei saa aru, kuidas minu huvi meditsiini ja tervise sotsiaalse külje vastu seostub molekulaar- ja muu sarnase keemiaga erinevatelt teaduskirjastustelt. Ma saaks nendes artiklites aru vast ainult sidesõnadest. Ehk saab Google ka selles osas targemaks.
Hea küll, vasakule ära. Homseks eksamiks vaja valmistuda.
Permalink
11.14.09
Posted in igapäevaelu at 4:33 pm by linnaliina
Nädala sees õnnistas Tartut lumesadu. Ühel eelmisel korral oli lund piisavalt, et minna T-ga Tammekale kelgutama. Sellel nädalal oli lund pisut vähem, ent ta oli parasjagu sula. Nii saigi proovida lumememme ehitamist. T väga tahtis, ent oskusi nappis. Tema oleks lihtsalt kokku pätsinud. Mina seevastu püüdsin teda ikkagi palli veeretama saada. Ei pakkunud talle väga huvi.
Lumememm tuli siis selline. T on pikkuse hindamiseks memme taha pugenud. Järgmiseks õhtuks oli lumememmest järgi jäänud laialilõhutud hunnik. Ehk järgmine kord läheb paremini.
Täna tahtsin küll minna käsitööpäevale, ent homse ettevalmistused on juba poolenisti tehtud. Kodu on täis mõnusat koogilõhna.
Permalink
« Previous entries
