Archive for October, 2009
10.23.09
Posted in igapäevaelu at 2:07 pm by linnaliina
Väike projekt ja suur samm Eesti elus on mööda saanud. Minu panus oli väike. Sellest hoolimata olen ma väga tänulik kõigile kuuele inimesele, kes arvasid, et olen väärt nende häält.
Minu enda häält nende hulgas ei olnud. Seetõttu olin ma nädala alguses üllatunud, et kritiseeriti neid inimesi, kes jäidki ilma häälteta. Ning see pani mind mõtlema. Ma arvan, et mina andsin oma hääle sellele, kes seda oli väärt. Ja minu hääle sai minu väärtuste tõttu inimene, kes on volikogutööd teinud juba päris pikka aega. Mulle meeldib tema tööstiil ja tal on võimalus oma tööd jätkata. Ma arvan, et ma kasutasin oma hääle ära mõistlikult. Mis on kandideerimise eesmärk? Kas selleks saab olla ainult soe koht valitavas kogus? Minu jaoks esialgu pigem mitte. Minul on vaja teha suur hulk tööd, koguda kogemusi ja teadmisi, et olla väärt kohta otsustavas kogus. Nii et minu jaoks on see veel natuke vara. Minu jaoks oli olulisim põhjus saada huvitavat kogemust, näha demokraatiat toimimas.
Meie igapäevane elu kulgeb mingites rutiinides ja me ei taju alati riiki ja omavalitsust toimimas. Pigem tajume nende toimimatust siis, kui on probleemid. Samas on tegemist väga huvitavate protsessidega. Ning olla kandidaat on võimalus panustada nendesse protsessidesse. Olla aktiivne kodanik. Võtta vastutust ja mõelda pisut teistsugustes skaalades kui igal tavalisel päeval. See on huvitav, keeruline ja mitte kõige lihtsam protsess. Selle eest saadav tasu on mittemateriaalne. Ning sageli ei ütle keegi ka selle eest aitäh. See tasu on lihtsalt sinu enda mälus ja kogemustes. Teadmises, et oled endast andnud midagi, et teha elu paremaks. Ning mitte ainult iseendal, vaid püüdnud suurendada ka teiste heaolu. See ongi vist olulisim. Aeg näitab.
Minu jaoks oli masu-aegne kampaania kuidagi kergem taluda. Aga võib-olla mängib siin olulist rolli minu meediakasutus. Minu televiisori-aeg piirdub ETV2 lastesaadete ja uudistesaadetega. Kord külas olles hämmastusin ma tõsiselt, kui palju näitavad eesti kommertskanalid reklaami, sealhulgas poliitreklaami. Nii et ma olen endale kenasti klapid ette pannud. Ning Tallinnasse ei olnud mul ka asja. Suur osa uudistest tuleb mul Google Readerisse, mis on ka pigem reklaamivaba.
Esmaspäevane tunne oli teistsugune. Õhus oli tunda ootusi ja lootusi. Kuid juba järgmisel päeval oli rutiin tagasi. Elu läheb edasi, muutused tulevad väikeste sammude kaupa ja aegamisi.
Permalink
10.12.09
Posted in igapäevaelu at 1:29 pm by linnaliina
Käisime Õeraasu sünnipäeval ja viimast korda sügise jooksul maal. Panen üles mõne pildi, mis seal tehtud sai. Mõned pildid on eriti ilusad üle ekraani suurena vaadatuna. Nii suuri ma siia panna ei taha. Need on siis vaid vihjed.
Pirukas sünnipäevapeolt
Minu tehtud kingitus
Pirukas serveeritud koos salatiga
Kapsaveerandid ootamas töötlemist
Teel tünni
Lendavad libled
Õunapuu alune
Lehed murul
Permalink
10.06.09
Posted in igapäevaelu at 1:49 pm by linnaliina
Kui ma neli aastat tagasi T-d ootasin, siis püüdsin ennast kurssi viia emadusega seotud teemadega. Ja kui T kohale jõudis, sain ma oma ettevalmistatust testida. Oli vajakajäämisi, ja oli edusamme. Üheks oma olulisimaks edusammuks pean ma kummalisel kombel oskust õigete inimeste käest nõu ja abi küsida. Kairit oli mulle mõttekaaslaseks. Ja omamoodi olin mina talle vist ka üheks mõtlemapanevaks juhtumiks. Raskused tulid ja läksid ja ammu on T titeaeg möödas. Me mõlemad K-ga oleme astunud olulisi samme edasi. Erinevate nimetuste all, sarnases suunas. Minu huvi värskete emade ja väikeste titade vastu on hetkel pigem teoreetiline. Aga valdkond kui selline, on minu arvates põnev.
Nii olingi ma eile mõnuga kuulamas Ülle Lemberi jutte imetamisest. Kohal viibides olid minus valdavad mälestused. Sellest juba kaugele selja taha jäänud ajast. Raskest ja samas ilusast ajast. Aga tagasi koju jõudnuna ja unetunnil tulid teised mõtted ka. Ma imetlesin siiralt Ülle oskust rääkida lihtsalt. Lihtlausetega tuttavaks teha kõik need protsessid mis juhtuvad ema ja lapsega nende kehades. Anda põhjendusi ja julgustada. Rääkida sellest läbi emotsioonide ja empaatiliselt. See oli nauditav ja inspireeriv. Tahaks isegi olla ühel hetkel sarnane. Hea, et on inimesi, kes on teinud tööd nii ülla eesmärgi nimel. Ja et oli inimesi, kes kuulasid. Ning veelgi toredam oli, et seal olid ka tulevased isad. Loodan, et nende jaoks oli ka see eilne õhtu huvitav, mõtteainet pakkuv ja kasulik. Aitäh Kairit, et infot jagad.
Aga miks on see salaselts? Nad ju tegelevad ametlikult, avalikult ja ukse juurest ei saadeta tagasi mitterasedaid ja mitteimetavaid inimesi. Nii see mulle lihtsalt tundub. Tegemist on selle osaga maailmast, mis mitte igaühele huvi ei paku. Kuid need, kes on huvitatud, teevad seda tööd missiooniga, heast tahtest ja pühendumusega. Minu arust on üsna võimatu olla ema ülejala ja isa jääb paljust ilma, kui ta ei pühendu. Ning need, kes emasid aitavad, saavad hästi aidata vaid pühendunult.
Me ei räägi oma emaks ja isaks olemisest väga avalikult. Me isegi ei mõtle selle peale, võib-olla vahel harva. Aga ometi on see maailm iga päev meiega, üks oluline osa meie elust. Varjatud ja intiimne. Nii on ka emaduse abistajate töö varjatud muu igapäevaelu eest. Igatahes valdas mind nii T sünni järel kui ka nüüd tunne, et olen osa ühest salaseltsist, mis varjatult meie vahel tegutseb.
Permalink
10.04.09
Posted in igapäevaelu at 7:57 am by linnaliina
Neljapäevahommikune elektrikatkestus tegi lõpu koduse arvuti toiteblokile. Mitmed pildid on seega arvutis, mis praegu ei tööta. Ma tahaks pugeda teki sisse ja sealt paar päeva mitte välja tulla.
Permalink
