26.08.09
reisimuljed (vol1)
Ja ongi nädal Rotterdamis mööda tuhisenud. See oli tõeliselt pingeline ja töine. Võib-olla liiga vähe sai ringi liigutud kaunis modernses maailmalinnas. Aga kui koolipäev oli selja taga, ei olnud mul rohkemaks jaksu. Fotoaparaadist on pildid arvutisse tiritud, kohver lahti pakitud ja aeg hakata rääkima lugusid.
Reis oli väga mitmete esimeste paraad. Alustagem kasvõi sellest, et ma esimest korda sõitsin lennukiga. Esimest korda täiesti üksi navigeerisin lennujaamast hotelli ja sealt järgmisel hommikul ülikooli juurde. Aga see ei olnudki nii keeruline ja hull. Esimest korda mõne ülikooli juures suvekoolis. Esimest korda nii kaugel oma perest.
Mida ma õppisin maailma kohta? Maailm võib paista väike tuttav ja turvaline, kui elada ühe koha peal. Teise keele ja kultuuri sisse minek mõjub omamoodi ¨okina, ning üsna palju hirmumõtteid tuleb pähe. Ent samas, inimesed on inimesed igal pool ja keelega harjub ära. Holland on ilus maa, kus on põhjamaalaste jaoks hoopis teistsugune ruumi- ja valguse kasutus. Eestisuurusel maatükil elab kümme korda rohkem inimesi ja ikka on neil nõgestega nurgakesi. Me justkui raiskaks tohutult ressurssi nimega ruum.
Mul on üsna kiire aeg. Kool on kohe hakkamas ja uued plaanid vaja läbi mõelda ja suvised tegemised ära lõpetada. Seega ma sõna otseses mõttes viskan üles esimese portsu pilte. Ma vaatan, et ma olen olnud üsna äpu neid tegema. Mul oli kuidagi piinlik kaamerat kotist välja tirida. Ja kui ta kotist välja jõudis, siis oli huvitav objekt vastu valgust ja kaamera viltu käes. Ja pildid on vaid väikesed killud sealsest tegelikkusest. Aga muud ma väga edasi anda praegu ei jaksa. Ma loodan ennast parandada.
Lennujaamas enne ärasõitu, vara vara hommikul.
Kahekordsed rongid.
“kodunurk” Rotterdamis (Schiedamse vest, Blekerstraat)
kesklinna elumajad
veel elumaju
Hotelli lähedal oli Meremuuseum (Maritiem Museum). Selle eksponaate ma siis esimesel linnaga tutvumisel kohe märkasingi.
Üks laev oli kalda peal kalda ääres oli kraanasid ja vees oli veel terve hulk erinevaid laevu. Aga oli ka majakas.
Meremuuseumi teisel küljel oli järgmine kõrghoone ja nende vahel üks paljudest kunstiteostest, mis Rotterdami ilmestavad.
Vana aurik, mille peale saab minna. Muuseumieksponaat.
Rotterdami kesklinna kummaline artihektuur. Need on kuubikumajad. Ühe sisse sai minna, aga mul ei olnud mahti.
Kuubikute kõrval on tagurpidi akendega maja, ning selle taga kollaste torudega raamatukogu. Mida kõike nad siin erilisuse nimel ette ei võta. Kuubikute alt viis läbi minu igahommikune koolitee.
Pisut on säilinud ka vanemaid maju. Need jäid ka enam-vähem mu igapäevase tee äärde.
Pisike Lambertuse kirik jäi samuti mu igahommikuse tee äärde.
Pühapäevase päeva märksõna Rotterdamis ei olnud eestlaste saabumine, vaid Vormel 1 linnaralli. Väidetavalt pool miljonit inimest oli kogunenud kuulama kõrvulukustavat müra ja vaatama vormeleid. Mina neid küll ei näinud, kuulsin vaid. Ja tõenduseks saan näidata rahvamassi ja suitsupilve.
Tagasiteel ülikooli juurest hotelli läksin ma mööda jõe kallast. Maasi jõgi on nii lai, et kogu aeg oli tahtmine öelda “meri”. Vaated kõigepealt linnakeskmest väljapoole ja siis kesklinna poole.
Järgneval on näha vana raudteesild. Tänapäeval lähevad rongid hoopis jõe alt.
Ning viimaseks täna Maasi jõe äärsed korterelamud ja lillekobarad.
Pildi allservas paistab killuke rattateed, mis on iga tänava kohustuslik komponent. Rohkem pilte ma pühapäeval ei teinud.
