Archive for May, 2009
05.31.09
Posted in igapäevaelu at 6:41 am by linnaliina
Ma hakkan väsima ja tüdima. Majanduskriisist muidugi. See teeb inimesed üsna õnnetuks ja kurjaks.
Võib-olla me olemegi oma olemuselt kurjad ja tigedad tädid, kes muud ei tahagi, kui viriseda ja õelad olla. Ning majanduskasv ja raha pangaarvetel paneb meid purju ja peidab tigeduse.
Tegelikult ma seda ei usu. Ma usun, et inimene on siiski olemuselt hea. Eriti, kui anda talle võimalus. Aga praeguse aja mõte on selles, et vaja on hakata teistmoodi mõtlema. Ning see on üsna keeruline.
Õigupoolest ajendas seda varahommikust kirjatükki üks Eesti Päevalehe tõlkelugu. Mingil kummalisel moel kajastab see lugu hästi minu mõtteid seoses olukorraga. Kui kriis algamas oli, siis oli minu sees mõte: “Väga hea, nüüd on inimestel võimalus näha kui palju nad sõltuvad rahast ja teistest inimestest, võimalus mõelda sellele, mis on elus oluline ja mis mitte.” Ning tõepoolest, on viimase aja Eesti poliitilised vaidlused andnud väga selge pildi sellest, mida Eesti ühiskonnas peetakse oluliseks ja mida mitte. Raske aeg justkui tooks korraga välja kõik need küsimused, millele vastamist me headel aegadel oleme edasi lükanud. ”Kui palju on elamiseks vaja, mis on inimese põhivajadused?” “Kuidas mõõta ühiskonna edukust?” Ma olen ammu kahelnud SKP võimes mõõta ühiskonna arengut, sest tegelikult mõõdab ta ju väga väikest osa ühiskonnast. “Kas ühiskond peab arenema, kellegi eesmärgi poole liikuma?” Ja kui peab, siis kelle eesmärk või arengusuund on “õige”?
Salamisi südamepõhjas ma loodan, et paljud inimesed astuvad väikese sammu nende küsimuste vastustele lähemale, või suudavad anda neile teistsugused vastused kui seni. Aga ka nende küsimusteni jõudmine võib olla suur ja valus samm. Minu esimesed väga valusad otsused on tehtud. Kuid ma ei ole nendega rahul, sest need teevad õnnetuks mitte ainult mind, vaid ka minu lähedasi. Eks me siis peame ise õppima asendama seda, mida muidu raha eest saab.
Permalink
05.30.09
Posted in hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 8:10 pm by linnaliina
Lihtsate naudingute aeg.
Minu unerütm on üsna sassi läinud. Hommikuti läheb mul varakult uni ära, kõige tavalisem on une lahkumine 5.30. Kui mul on vaja umbes nelja paiku ärgata ja midagi teha, siis peale seda ma enam uinuda ei saa. Ja nii on see juba nädalaid. Aga pole hullu, varane ärkamine annab mulle vaiksed hommikud. Tänu sellistele hommikutele sain ma täna teha järgmist:
Kudumise osa sai palmikutega raglaanil valmis. Lõngaotsad said ka peitu. 50-grammisest lõngatokist jäi üle poolteist meetrit lõnga. Põhimõtteliselt peaksin ma kuduma udupeent salli, kuid miskipärast ei ole selleks praegu tuju. Ma olen aru saanud, et ma pean kuduma ta pikema, et oleks piisav. Minu valitud lõng ja vardad on lihtsalt originaalist oluliselt peenemad. Selle tõega leppimine võtab natuke aega.
Õhtupoole sai õues ka käidud ja koduõuega tutvutud.
Sirelid on täies õites, õunapuud ja kirsid on läbi. Ebaküdoonia ei ole ka enam eriti ilus.
Leidsin aiast kollase mooni. Nagu väike päike.
Koduaias õitsevad piibelehed, minu lemmikud. Kuigi minu suhted nendega on viimasel ajal kahetised. Mulle väga meeldib nende vänge lõhn. Ent viimastel aastatel paneb lõhn mul pea valutama ja ma pisut pelgan neid tuppa tuua. Seda mõnusam on neid imetleda aias.
T sai staadionil joosta ja rattaga sõita. Ja võilillede seemneid laiali puhuda. Ma arvan, et see on lasteaias õpitud oskus, mis talle väga meeldib.
Permalink
05.29.09
Posted in igapäevaelu at 3:31 pm by linnaliina
See, et ma puhata ja mängida tahan, väljendub mitmetes asjades. Ma tahan jälle toiduga mängida (loe: küpsetada). Küpsetamis-soolika aktiviseerumisele aitab kaasa ka lähenevate tähtpäevade rohkus ja tähtsus. Mingil hetkel nami-namit lugedes jäid silma kohupiimaküpsised. Retsept oli lihtne ja tegemine veelgi lihtsam. Peaaegu kõik kodus olemas. Küpsiseid ma oma vaikselt surevasse ahju ikka veel usaldan panna.
Tulemus on päris hea. Kirjandus seal kõrval on David Mechanic, E Volkharti artikkel stressist, haigeks olemisest ja haige rolli teooriast. Rariteet aastast 1961. aasta American Sociological Review ajakirjast. (kah nämma).
Permalink
05.27.09
Posted in igapäevaelu, projekt magister at 2:59 pm by linnaliina
Kolmapäev on koosolekute päev. Mõnikord on see hea, mõnikord on vaja karta ja muretseda. Täna, kui ma tulin tagasi kümneselt koosolekult, ehk täna siis minu proovikaitsmiselt, ootas mind laua peal üks üllatus.
See on trükitud variant minu magistritööst. Nüüd on asi justkui väga reaalne: proovikaitsmine on selja taga, oponendile on töö saadetud, kaitsmiste info on avalikuks tehtud. Tagasiteed ei ole enam ammu, nüüd on vaja enesekindlust kasvatada ja asi viimast korda läbi mõelda.
Kahe aasta tagused meenutused sarnasest hetkest on siin.
Nüüd lubage mul natuke puhata ja mängida.
Permalink
05.25.09
Posted in Uncategorized at 3:55 pm by linnaliina
Sattusin Postimeest sõeludes järgmisele nupule Sakalast.
Aga mis siis? Lihtsalt, see mu nime ja suguvõsaga seotud. Kuigi ma ei tea, et ma ise oleks sinna jõudnud.
Permalink
Posted in Uncategorized at 8:12 am by linnaliina
Magama mineku aeg.
Mina: “Kes ukse kinni paneb?”
T: “Pane sina, minu jalad enam ei tööta.” Ise samal ajal siputab voodi peal kõigest jõust jalgadega.
Pakin neljapäeval asju konverentsile minekuks. Räägin kuhu ja kauaks ma lähen. Panen kotti hambapesu ja muud pesemisvahendid.
T: Ma pean sulle oma vannipaadi ka andma. Sul läheb seda vaja.
Mina: Aitäh, sa oled lahke. Aga ma arvan, et seal ei ole vanni ja sul läheb ka vannipaati vaja.
Permalink
05.21.09
Posted in igapäevaelu at 9:33 pm by linnaliina
Olen puhkekodus, konverentsil. Puhkekodu on Vihula mõisas.
Kolm korda päevas restoranieine, õhtul ohtralt veini ja hotellituba tõllakuuris. Magistritöö parandused ootavad tegemist ja uni on ka. Linnud laulavad ja maaõhk on hea.
Mõnus on.
Permalink
05.20.09
Posted in hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 8:03 pm by linnaliina
Seltskond: kudujad-kallid
Koht: Pierre
Aeg: teisipäeva õhtu, kuuest kaheksa-üheksani.
Üks mõnusamaid seltskondi minu elus praegu (peale väikese perekonna). Seltskond, kes kuulab ja keda on huvitav kuulata. Vahel on kohe naistejutte ajada ja head kooki juurde süüa. Ja siis vahelduseks kududa.
Mida mina kudusin?
Ühte õhkõrna salli. Lõng Titan Merinos Extra. Varras 2,5. Muster raamatust Victorian Lace Today, nimeks Alpine Knit Scarf. Edeneb kenasti, sest muud ma praegu ei lase tema edenemist segama. Isegi peaaegu valmis kampsun peab ootama. Sest sellel sallil on eesmärk ja tähtaeg. 9. juuniks peab ta valmis olema. Siis ta tuleb hommikul minuga kaasa ja peale tähtsa protseduuri läbimist ja hinde teadasaamist läheb ta kõige suuremale abilisele. Või kas on ikka abiline see, kellega oled südamest vaielnud ja seejärel tööle tõtanud. No ikka on abiline, sest töö saabki vaieldes ainult paremaks minna.
Pool teed on sallil käidud. Pooleni jõudsin täna oma selle kooliastme kõige viimases loengus.
Aga eilsel koduteel imetlesin õitsvaid kastaneid. Ja pärnapuudel on ka õiealged lehtede varjus peidus.
Ma armastan kevadet.
Permalink
05.19.09
Posted in igapäevaelu at 5:50 pm by linnaliina
Et kevad on külmavõitu, siis õunapuuõied ei olegi meie aias veel lahti läinud. Aga kohe-kohe lähevad ka.
Ebaküdoonia on aga täies ilus. Milline küllus.
Ja lõpuks üks pilt ühest vaatest, mis tundub mulle ühel hetkel nii ilus kui ka sünge. Koolide vahelt vaade väikesele Vanemuisele.
Permalink
05.18.09
Posted in virisemine at 11:58 am by linnaliina
Kui sa teed suure osa reedesest päevast tööd ja teine teeb pühapäevaset päevast mingi osa sama tööd. Ja siis juhtub, et esmaspäevaks on ühel neist töö teisele jagamata, siis on see tehniline rumalus. Aga see, et üks tegijatest ei saa aru, et teine temaga midagi jagama pidi, see on juba tehniline juhmus.
Kas saab kunagi olema lootust, et ma midagi hästi ka teen?
Permalink
« Previous entries
