Archive for January, 2009
01.28.09
Posted in igapäevaelu at 10:01 pm by linnaliina
Ehk siis, kuidas minu blogisse jõutud on. Üks otsingutest “soki kudumine” inspireeris mind postitama varakult nendest sokkidest, mis pole tänaseks veel valmis saanud. Eks nad ootavad mõnda eriti igavat loengut, sest praegu on huvitavamad sokid käsil, mis loengusse kaasa saavad. Võib-olla tuleb veel sokkide kudumisest kirjutada. Eriti näiteks “soki kanna kudumisest”, siis leiavad kolm inimest oma küsimustele parema vastuse.
Minu kudumites on kahtlemata mustrid. Ent “kudumise mustrit” minu blogist kasutada vist väga ei ole võimalik. Ma nimelt eelistan osta kudumisajakirju ja kasutada netis vabalt leiduvaid mustreid. Ega palju õnnelikumaks ei saanud ka vist need kaks inimest, kes tulid siia otsinguga “kampsuni kudumine”. Tõsi, nad teavad, et mina suhtun kampsunite kudumisse teatava kirega ja vahest näitan oma suuri töid. Aga võib-olla peaks neile mingit konkreetsemat abi andma? Näiteks tasuta, eestikeelse kampsunikudumise õpetuse näol. Ahh, unistage edasi, mul on vaja magistritöö kirjutada. Jaanipäeval võite uuesti meelde tuletada, siis mõtleme edasi. Palmikute kudumist võiks ju isegi näidata. Eksju, huvilised võtavad ühendust ja ma tulen näitan teile, kuidas Liina palmikut koob. Mul ongi tahtmine ühte palmikutega mütsi kududa.
See üks tegelane, kes mu blogisse jõudis otsides abi tselluliidile, see vist leidis oma abi mujalt. Mind minu tselluliit praegu ei häiri. Muidugi ei ole mul ka ambitsiooni oma tselluliidiga teiste ette lehvitama minna ja siis põdeda. Ja “referaat”idega on ka viimasel ajal kehvad lood. Refereerin ja tsiteerin küll, aga analüüsima ja ise mõtlema pean ikka palju rohkem. Aga see kes otsis, see võib ju konkreetsemalt küsida, mis teemal tal referaati vaja on. Äkki ma isegi oskaks sellel teemal midagi asjalikku öelda.
Ah siis selliseid asju märkan mina, selle asemel et terviseökonoomika raamatu retsensiooni kirjutada. Häbi-häbi Liina, homme tõused kell 6 hommikul ja loed need viimased 20 lehekülge läbi ja retsenseerid korralikult ära! Mis see siis olgu!
Permalink
01.27.09
Posted in igapäevaelu, unetute ööde uitmõtted at 12:36 pm by linnaliina
Minu tegevusplaanid lõppevad suures osas kõik korraga juunikuuks ära. Seega oli üleeile kõige tagumine aeg teha otsuseid sügise osas. Vähemalt minu sisetunne ütleb nii. Nii ma siis teen oma kodutöid ja valmistun selle semestri viimasteks eksamiteks. Aga peas taob koguaeg mitmeid väga olulisi küsimusi.
Kas ma lähen doktorisse? Kuhu ja mis erialale? Või lükkaks selle aasta võrra edasi? Mis ma seni teen? Läheks poliitikasse? Teeks mingeid projekte? Või mitte plaanida doktorit ja otsida kohe pikaajaline töökoht? Mis ja kus see olla võiks?
Ehk siis - mis oleks see joon, millele ma tahan pühenduda nii, et silm särab ja mis oleks kasulik Eesti riigile ja mis minu perekonnale ka miskit sisse tooks?
Permalink
01.19.09
Posted in Uncategorized at 11:05 am by linnaliina
T näeb laua peal kasutatud teepakki ja kohvitasse: “kohvitassi kaka!”
Ema: “Kas kohvitassid kakavad?”
T: “Vahel kakavad jah.”
Permalink
01.12.09
Posted in hobid ja muu huvitav at 5:04 pm by linnaliina
Ma vaatan vahel seda, kuidas minu blogisse satutakse. Mõni otsib kokandusalast nõu ja mõni kudumisalast nõu. Esimesega ma viimasel ajal tegelen nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Kudumisalast nõu võiks isegi andma hakata.
Niisiis. Kõigepealt tuleb hankida vardad ja lõng. Inspiratsiooniks nende hankimisel on blogid: Wendyknits, Yarn Harlot, Segasummasuvila ja Ilukuduja. Sokke tuleb nende kõigi peale kokku mõne jaoks piisav hunnik, kellel väheks jääb, see läheb Ravelry-sse, ja vaatab sealt juurde Sock Knitters Anonymusest näiteks. Siis tuleb minna lõngapoodi ja jätta sinna natuke raha. Liina on selline snoob, et talle miskipärast maavillane lõng sokkide jaoks ei ole eriti sobinud. Seepärast kulutab Liina raha Titan Wooli Super Trekkingule. Ostab kaks tokki korraga, sest siis on täitsa kindel, et tuleb välja üks korralik paar sokke.
Edasi tuleb veel minna Ravelry-sse ja lugeda Sock Knittersist igasugu foorumiteemasid. Nii lihtsalt, ajatäiteks. Veel tuleb minna Knitty-sse ja vaadata kõikvõimalikke ilusaid ja tasuta sokimustreid. Siis, tuleb mõelda natuke ettepoole. Kas on tulemas koolipäevad, või mõni Tallinnasõit. Enne neid tähtsaid hetki, kus võib ette tulla niisama passimise aega, on vaja sokk alustada. Siis saab niisama-passimise aega millegi lihtsaga täita. Sellele ajalisele arvestusele järgneb Liina arvates kõige keerulisem hetk, silmade arvutamine. Abiks võib võtta mõne konkreetse mustri. Aga siin on paar konksu, mis asja keeruliseks teevad. Super Trekking on värviline lõng ja üsna peenike. Liina võtab 1,5 mm vardad ja mõtiskleb nende üle natuke aega. Siis võtab ta heegelnõela (Liinal on kodus vaid 3 mm jämedusega heegelnõel), ja ühe järgijäänud või tekitatud lõngajupi. Mitte mingil juhul ei tohi see olla sealt tokist, millest sokid tulevad. Ikka miski jääk. Neist kahest teeb ta heegelketi, kõige tavalisema. Nüüd võtab ta ühe varda ja sokilõnga ja hakkab silmi üles looma. Enne loomist mõõdab ta juba valmis kootud lapse soki pealt millimeetreid ja silmi ja arvutab neist siis oletatava koetiheduse. Kõigepealt leiab ta, et jalaümbermõõdu saavutamiseks kõige laiemast kohast oleks vaja kokku 80 silma. Sealt võtab ta tunde järgi maha ja loob üles silmad nii, et igal vardal oleks 18 silma. Seega tuleb heegelketi seest välja võluda 36 silmakest. Need mahuvad kenasti ühe varda peale ära. Edasi vaatab Liina meeldetulektuseks ühte Knitty artiklit lühendatud ridadega kudumisest ja koobki kiirelt valmis soki nina. Liinale meeldivad varbast alustatud sokid. Lühendatud ridadega nina eelistab Liina sellepärast, et sealt päris varba otsast alustades on esialgu vardaid rohkem kui silmi ja siis nad kipuvad sassi minema ja varrastelt kaduma ja see ei ole nii mugav.
Kahe vardaga lühendatud ridu kududes ja neid siis jälle pikendades tuleb ilus ümmargune nina. Liina sokivarbas on lühendamisi 12 korda, siis tuleb päris terav nina. Mõni teine võib lühendada vähem, siis tuleb tömbima ninaga sokk. Sellel hetkel, kui kõik silmad on jälle “elavad” ja kasutuses otsib Liina välja ülejäänud 3 varrast ja harutab lahti heegelketi. Nii saab ka teisele poole silmad korjata. Vahel on vaja augutäiteks mõni vahekohast võtta ja siis see kiiresti kokku kahandada. Nüüd ongi nelja varda peal igalühel 18 silma ja kokku teeb see 72 silma terve soki peale. Edasi tuleb kududa muudkui ringselt ja ringselt. Seda nimetab Liina “mindless” protsessiks, see on ideaalne igava seminari aegne tegevus või siis rongis kudumiseks. Aga ka teleka ees või arsti ukse taga on selliseks tegevuseks täitsa tore koht.
Kood nii kaua, kuni tüdimus hakkab peale tulema. Lõngast tulev muster ei ole enam uus ja huvitav, sa oled selle variatsioone juba päris palju näinud. Proovi jalga ja koo nii kaua kuni tüdimus läheb üle ja mugav on kududa. Siis proovi uuesti. Ilmselt oled nüüd jõudnud piirkonda, kus on vaja hakkata tegema kannakiilu. Jalg ei ole toru-nurk-toru, vaid tal on seal üks jämedam koht, mida on vaja mahutada. Selle jämedama koha mahutamiseks hakkab Liina kasvatama silmi sinna, kus on pealmiste varraste algus ja lõpp. Tallaosa silmade arv jääb samaks ja jalapealse osa silmade arv kasvab. Liina on seda teinud sagedusega üle ringi üks silm kummalegi poole. Minu viimastel sokkidel oli kasvatatud silmade arvuks 5 kummalgi küljel, aga seda on üsna vähe. Seega võib alustada natuke varem ja kasvatada juurde enam silmi. Näiteks kümmekond. Kõige õigem number sõltub jala kujust ja kuduja tujust.
Kui proovides on sokk sobiv ja tunne on õige, siis tuleb alustada kanna kudumist. Kuna Liinal on lühendatud read hästi selged, siis teebki ta lühendatud ridadega kanna. Kand ei pea olema nii terav kui nina, seega lühendusi tuleb ainult 9 ja neid võib ilmselt olla veelgi vähem. Aga tuleb arvestada seda, et siis on kand justkui lühem, mitte nii pikk kui varbaotsa ruum (et sokk ei jääks jalalaba jaoks liiga lühikeseks).
Edasi tuleb see koht, kus kootakse justkui kannalappi. Liinal on see koht natuke segane, aga põhimõtteliselt koob ta kanda edasi-tagasi ja iga rea juures koob ta viimase silma kokku kasvatatud kannakiilu silmaga. Seda tuleb teha nii, et kannalaka silmus jääb kenasti jooksma kui tugevam. Katseta, sellest ei ole midagi, kui esimesel korral valesti läheb. Seal tuleb silmi tõsta ühelt vardalt teisele, et oleks ikka kenasti kõik. See ongi soki juures praktiliselt kõige keerulisem koht. Kui kõikidel varrastel on jälle olemas kohustuslikud 18 silma, siis on kand valmis ja edasi tuleb igav ja tuttav kudumine. Natuke maad tavalist parempidi ja tunde järgi õigest kohast alustada soonikut. Soonik hoiab soki vastu jalga ja on mõnus. Aga sooniku kudumine on natuke vähem “mindless” kui tavalise parempidise pinna kudumine. Hea ja mõnusa tulemuse nimel on Liina nõus seda kannatama. Edasi kood nii kaua kuni 1) kudumise isu saab otsa 2)lõng saab peaaegu otsa 3) muster saab otsa 4) kõik eelpoolmainitud juhtuvad. Seejärel kood silmad maha. Liina kasutab selleks pits-sallide juurest õpitud meetodit. See käib kuidagi nii: koo esimene silm tavaliselt, vastavalt mustrile kas parempidi või pahempidi. Silm vasakule vardale. Koo teine silm vastavalt mustrile. Korraks käib teine silm vasakul vardal, aga siis paned kaks kootud silma paremale vardale ja kood nad kokku. Silm jääb mõneks hetkeks paremale vardale. Kood järgmise silma vastavalt mustrile ja seejärel kaks silma paremale vardale ja kokku kududa. Seda etappi kordad nii kaua, kuni jäänud on üksainus silm. Sellest tõmbab Liina vardaga lõnga läbi ja lõikab naksti lõnga katki ja vaatab, et on nii kinni, et hargenam aei hakkaks. Liina jaoks võimaldab selline mahakudumisviis piisavalt venivat silmuselist serva. Liina on kasutanud ühte nõelaga mahaõmblemise viisi, aga selle link peaks olema Baudelaire sokkide juures.
Seejärel tuleb üsna kohe teha uus heegelkett või kasutada esimese soki jäänust ja seda pikemaks teha. Kõige kindlamalt saab järgmise soki valmis siis, kui teine sokk kohe peale esimese lõpetamist üles luua ja seda natuke aega kududa. Kui valmis üksik sokk, vardad ja lõng panna sahtlisse, kappi või kotti, siis võib juhtuda, et valmis sokk ootab oma paarilist päris kaua.
Kui on tahtmine olla eriti laisk ja on teada, et teise soki kudumine edeneb liiga aeglaselt, et tulemust õigeaegselt saada, siis võib heegeldada kohe üsna pika keti, võtta sobiva suurusega pikk ringvarras ja kaks lõngakera ja kududa kahe lõngakera ja pika ringvardaga kaks sokki korraga. Nii nad lähevad palju aeglasemalt. Kõik soki osad oleks nagu poole pikemad ja silmi on vardal poole rohkem. Aga see hea asi on, et ridade arv kummalgi sokil on kindlasti täpselt ühesugune ja nad saavad korraga valmis ka.
Kui mõlemad sokid on peaaegu valmis, see tähendab, et seal ei ole enam lahtiseid silmi ja vardaid sees, siis on ikkagi veel vaja natukene pingutada. Liina otsib üles oma viimistlemise karbi. Selle sees on sukanõel ja käärid. Sukanõelaga saab lõngaotsad peitu ajada ja käärid aitavad üleliigse lõnga ohutult eemaldada. Nüüd võib sokid päriselt jalga panna. Värske kätetöö valmis, tuleb minna Ravelry-sse, märkida seal sokid valminuks ja panna üles pildid, jagada sõprade ja sobivate gruppidega.
Ülalpoolmainitu kehtib üks-ühele ainult ühe paari sokkide kohta. Need sokid ei ole veel päris valmis ka. Aga põhimõtteliselt kajastab ülaltoodu Liina lemmikviisi sokkide kudumiseks.
Permalink
01.07.09
Posted in igapäevaelu at 10:28 am by linnaliina
Kõhuviirus, mis ringi möllab, jõudis meile ka. Peske käsi ja vältige nakkusohtlikke kohti.
Permalink
01.05.09
Posted in Tristan, igapäevaelu at 8:31 pm by linnaliina
Ongi uus aasta käes. Ma pole eriti vaimustuses jõuludest. Mulle ei meeldi kaarte kirjutada ja koristada ja elamist jõuludeks kaunistada. Ma ilmselt olen liiga laisk, et kõiki neid asju teha viitsida. Ma ei ole aastaid ostnud kokku kingitusi ja valmistanud kohutavates kogustes häid sööke.
Aga meie jõulud sisaldasid endas mitmeid asju. Kõigepealt käisime Kehtnas, isa juures. Sealt oli hea sõita õeraasu juurde. Jõululaual oli kõrvitsapüreesupp (väga hea!), suur salat (hea ja huvitav), leiva-kohupiima magustoit ja oli liha ja kapsast ja kartulit ka. Käis jõuluvana ja oli igate pidi tore õhtu.
Isa oli üksi kodus, ema oli haiglas. Kodu tundus nagu laenuks välja antud. Kõik asjad pani isa tagasi nendele kohtadele, kust ta nad võtnud oli. Kodu oli nukker. Me kaua ei olnud, meil oli vaja oma ahju kasta kütta. Kui me koju jõudsime, oli magamistoa seina ääres sooja 14 kraadi ja köögis 13 kraadi. Poisid aga pakkisid lahti T jõulukingitused ja asusid nende kallal tööle.
Edasi tulid vaiksed kodus olemise päevad. Aastavahetus oli ka kodune. Olime pisut tõbised ja käisime kordamööda kodunt väljas. Aga pühapäeval käisime mina ja T kahekesi Tallinnas. Sõitsime rongiga hästi palju. T oli üllatavalt mõnus reisikaaslane, kuulas sõna ja pidas ennast hästi üleval. Hea oli näha sugulasi ja juttu ajada. Pildid tuleb sellest ettevõtmisest arvutisse alles panna. Nii laisk on olemine.
Milline siis oli aasta 2008? Keeruline. Raske on tuua ühte märksõna, mis hästi kogu aastat kirjeldaks. Oli tööotsimist ja töö leidmist, oli keeruline suvi ja sellele järgnes mõtlemapanev sügis. Ahju lammutamine ja ehitamine. Halbu uudiseid oli rohkem kui häid. Aga sellist aastat on vahele vaja, et aru saada, kui hästi tegelikult enamasti kõik on. Aasta üks paremaid otsuseid oli ilmselt veeta suvi maal Kehtnas. Üks toredamaid asju oli see, et T hakkas rääkima. Ma naudin väga neid hetki, kus ta arutleb ja räägib tarka juttu.
Käsitöörindel oli kudumise aasta. Vogue Knittingust kudumise aasta. Kaks täismõõdulist kampsunit õele, lisaks sellele lumelinnu kindad ja veel üht-teist. Sokke kudusin vaid ühe paari endale ja ühe paari T-le. Paar salli ka. Õnneks on nende meeldetuletamiseks Ravelry. Ravelry mulle meeldib, justnimelt tehtud tööde registreerimise ja pildistamise pärast. Muidu jääks mulle mulje, et ma olengi kudunud vaid need kaks kampsunit ja ei midagi rohkemat.
Mida toob aasta 2009? Loodetavasti lähevad halvad uudised tasapisi paremaks. Minul endal on vaja sellel aastal hoopis vähem kududa ja rohkem kirjutada. Ja seda kohe tegema hakata. Seega, kudumiseplaane ma ei tee. Hoopis plaanin seljatada ühe tähtsa töö ja teha tähtsa otsuse. Siis peaks ikka hakkama paremaks perenaiseks ja rohkem küpsetada võiks ka.
Ilusat uut aastat Teilegi, minu kallid ja lojaalsed lugejad!
Permalink
