Archive for August, 2008
08.30.08
Posted in igapäevaelu at 4:04 pm by linnaliina
Üks osa minust oleks olnud väga rahul otsusega mitte minna ema-isa juurde kartuleid võtma. Sest see, mida lisaks kartulivõtmisele näha ja milles elatakse ei ole üldse nii ilus kui tahaks.
On hoopis iseasi kuulda telefonist juttu: “Mu köha ei lähe üldse ära ja palavik teeb nõrgaks.” Palju keerulisem või hullem on olla ise kohal ja näha kui hull on köha. Telefoniköha on lihtsalt sõna. Läbi telefoni on palaviku nõrkus kuidagi kauge ja justkui olematu. Kohapeal olles näed, kui raskeks teevad need väikesed vaevused kõik igapäevased tegevused. Istumise, õue minemise, söögitegemise ja põrandapesemise. Iga tegevuse eel ja järel on puhkepaus ja ikka ei puhka välja. Ja on lootusetus. Ning paljud mõtted on kaotanud oma koha ja tähenduse. Neile ei jää enam ruumi. On vaid pikk loetelu töödest, mida peaks tegema, kuid mida tema ei jaksa ja mina ei jõua teha nii lühikese ajaga.
See kõik tekitab minus nii lõpmata palju erinevaid tundeid. Ja pea ükski neist ei ole positiivne või helge. Aga ma ei taha veel oma emast ilma jääda. Ma ei ole veel ju nii vana, et ma saaksin elada ilma temata. Isegi kui ma elan tast kaugel, on mul teda ikkagi vaja.
Permalink
08.19.08
Posted in igapäevaelu at 11:39 am by linnaliina
Minu ema on metsas kasvanud. Ta armastab metsa. Ma olen selles osas üsna temasse.
Ma jõudsin metsa vaid korra ja aeg oli loetud. T uneaeg vaid. Õigupoolest ei ole meie kodumets enam mets. Jäänud on vaid teeäärne toomingavõsa ja lankidevahelised puuderibad. Aga sääsed ja kärbsed ja kuuskedealused mustikavarred olid veel elus ja nad jagasid lahkelt oma üksikuid ande. Ikkagi oli hea.
Permalink
Posted in igapäevaelu at 11:30 am by linnaliina
Elu nagu hernes, värske ja roheline ja magus. Need lähevad külma ja toovad suve veelkord keele peale.
Permalink
Posted in igapäevaelu at 11:21 am by linnaliina
Hoolimata eriliste sündmuste puudumisest, või siis ka tänu nende puudumisele sai tähelepanu pööratud väikestele lihtsatele asjadele ja neid nauditud. Need on vaid üsna üksikud pildid. Asjade värvid tegelikkuses olid hoopis eredamad. Aga väikese vihje kirkusele ja ilule annavad pildid ikka.
Kõigepealt oli punane. Punane oli peidus sinise võrgu ja roheliste lehtede all. Hoolimata igakevadisest jutust: “Tänavu me vist küll maasikaid ei saa, külm võttis õied ära ja päikest ka nagu ei ole”, oli meil selliseid lauatäisi oma neli korda. Viimaseid puhastades tuli lausa tüdimus peale. Ja maasikad muutusid luksusest tavaliseks, igapäevaseks. Ja nüüd on nad jälle luksus. Sai toormoosi ja isegi keedetud moosi ja kompotti. Rääkimata igapäevasest vitamiinilaksust mugulatele.
Koos punasega oli ka kollast. Esialgu natukene ja mõni nädal hiljem päris suures koguses.
Punane ja kollane koos sinu suus on lausa luksus. Ka siis, kui seda nädala-paari jooksul saab igapäevaselt. Sest iga suutäiega sa tead, et maasikad saavad varsti otsa ja mesi suhkrustub. Ja selle nautimine täna ja eile, mõeldes aja möödumisele, teeb sind ikkagi õnnelikuks.
Permalink
08.14.08
Posted in igapäevaelu at 2:50 pm by linnaliina
Tänasele “kullakeste” kokkusaamisele plaanisin teha küpsiseid. Eile vaatasin läbi retsepti ja kodused varud, ning jõudsin järeldusele - puudu on vaid Marianne kommid. Selge, tuleb poodi minna ja hankida. Maxima ei üllatanud, Fazeri komme nemad ei müü. Seega tuli koos T-ga minna tee peale jäävasse Kaubamajja. See sai tehtud ja korda.
Täna hommikul enne starti sai pandud või soojenema. Selle mõttega, et siis kui ma Biomeedikumist koju jõuan (nii ennelõuna ja lõuna piiri peal), siis saabki kohe asja kallale asuda. Ka pesumasin sai enne starti oma töö kätte. Tagasi tulles olid mõlemad valmis. Eriti laisk perenaine istub arvuti taha ja süvenes täie hooga Knitty arhiivi. Hiljuti lappasin läbi kõik viimase paari aasta Käsitööd ja see oli väga huvitav lugemine, lootsin Knitty-st sama ja ma ei pidanud pettuma. Esialgu oli plaanis kell 1 hakata tainast tegema. Pool kaks sai või kaussi ja kommid paberist välja ja puruks taotud. Kella kaheks oli ¨okolaad pandud sulama ja või suhkruga vahus ja kuivained mõõdetud. Nüüd tund aega hiljem on esimene plaaditäis ahjus. Ja tunni aja pärast pean ma startima juba T-le järgi. Õnneks on kaks plaati, seega kogu aeg saab midagi ahjus olla. Aga ikkagi on aeg läinud liiga kiiresti.
Oh, ma ootan sõpradega õhtu veetmist niiii väga. Maal veedetud aeg oli mõnes mõttes mõttekaaslasteta ja seetõttu üksildane aeg.
Permalink
