07.24.07
ta tahab, ta tahab!
T tahab ka igast asju. Aga nägin esimest viidet sellele, et ülikool tahab ja on nõus sellega, et ma jälle õppima läheks! Rõõm ja mure korraga. Ja sügis tuleb tuulekiirul!
Archive for July, 2007
07.20.07
aeg lendab
Mul justkui ei ole õiget aega kirjutamiseks. Päeval magab T tunnikese ja siis ma enamasti loeks. Et kuidas teistel läheb. Sest kirgliku klaverdamise peale kipub lapsel uni ära minema. See on kummaline, et kolistav-müristav rong enamasti ei ärata, aga klaviatuuriklõbin äratab. Õhtul ma enamasti ei viitsi kirjutada. Aga siis kui aeg on voodis silmi sulgeda, siis tulevad kõige paremad mõtted, millest kirjutada. Nii ma siis igal öösel unes kirjutangi pikki piltidega poste. Anna andeks, kallis lugeja, et sa neid lugeda ei näe.
Täna peaks olema hästi tihe päev. Kõige “lihtsam” osa on selja taga. Täitsin kaks avaldust TÜ rektori nimele. Seljast käis jõnks läbi pannes teaduskonna lahtrisse arstiteaduskond. Ära viisime need avaldused ja paberid ka. Esmaspäeval siis vaibale selle tembu pärast.
Nüüd tuleb otsida koogiretsept ja see ka tänase päeva jooksul realiseerida. Siis koostada logistiline plaan kolmele inimesele ja koogile marsruudil Tartu-Lagedi-Tartu ja seda täide viima asuda.
07.08.07
telekasõltlaste elu
BBC Prime’l on vihmaste laupäevapärastlõunate jaoks sisutihe programm. Kolmest neljani tibisaade, neljast viieni söögisaade ja edasi David Attenborough näitamas ilusaid loomi. Selle taustaks teha ühte oma lemmiksööki - ühepajatoitu värsketest köögiviljadest. Oo milline õndsus.
Aga praegu on ahjus besee. Veel vaja minna turule maasikale ja saabki Pavlovat proovida teha.
07.06.07
saavutus
Eilse päeva suurim saavutus oli kaks korda päeva jooksul piss potti saada. Üks edu osa seisneb selles, et pott on wc-s ja “kõik pissile!”
Rannas peesitamiseks oli ka eilne päev ainuvõimalik, tänase ilmaga on raske ennast riidest lahti võtta. Ja kuigi mina ei päevitanud, annavad õlanukid märku sellest, et päike siiski paitas mind ka.
07.05.07
südasuvine
Me olime maal. Päris pikka aega, eemal netist ja arvutist. Nautisin võimalust minna õue ilma jalanõusid otsimata ja tuppa tulla täpselt siis, kui isu tuli. Mõned maasikad olid, ja paar mustikat leidis ema ka metsast.
Jaanipäev oli reisihõnguline. Käisime kolmekesi Lagedil T vana-vanade juures. Nii, päevaks reisides on sealne õhkkond isegi talutav. Järgneval nädalavahetusel oli minu vanaisa 100. sünniaastapäeva tähistamine. Need lood, mis vanaisast sõjajärgsel ajal ja tema pere põgenemisest ühest Eesti otsast teise oli ilmselt üks ajaloo huvi tekitaja ja süvendaja.
Nüüd siis Tartus tagasi. Kaks päeva olen võõrustanud siin sugulasi, hulkunud nendega mööda linna. See on füüsiliselt väsitav töö. Jalatallad ajab tulitama ja paneb pähe mõtte, et tegelikult ei ole turistil, kes siia niisama tuleb, mitte midagi erilist teha. Kui on mingi üritus, on lihtsam. Aga keset nädalat peab hoolega mõtlema, kuhu inimesi viia. Catwalki teenindus jättis väga soovida. Mänguasjamuuseumis oli küll tore. Edasi ootab paar kiiret kirjatööd ja kodule lõpuks ometi koduse ilme andmine. Ja tulevaid üritusi on veel kõvasti. Tundub, et suvi on kohutavalt kiire tulemas.
Maale vedasin kaasa kaks raamatut ja kolm lõngakera. Lõngakeradest sai üks beebikampsun. Nööbid ja viimistlemine on veel puudu. Linna tagasi jõudes kuulsin, et selle saab poiss. Loodetavasti ei ole poisi emal midagi lõheroosa ja sinepikollase vastu. Mina oma poisile küll paneksin lõheroosat. Aga raamatut ei suutnud küll eriti lugeda. Peatükikese ainult.
Blogidest olen lugenud, kui väga inimesed armastavad beebiriideid kududa. Et läheb kiiresti edasi ja on üleküllastatud nunnufaktoriga. Minule selline faktor vist ei mõju kuigi efektiivselt. Jah on pisikesed tükid ja saab ruttu valmis. Aga see tähendab, et kogu aeg peab valvel olema, et liiga suur ei saaks. Ei ole mindless knitting.
