:: Liina Blog :: |
Et kauemaks säilitada kiireid uitmõtteid elust ja kasvamisest
Panen õhtul T-d magama. Kaisukiisu Murjam tuleb ka koos meiega tuduma.
Keerutamise vahepalana pannakse Murjam peaga padja peale, ning tekk talle peale. Murjam läks magama.
Küsin T-lt: Aga kus T nüüd magab?
Viuhti lendab Murjam padja pealt kuskile voodijalutsisse ja ise maandutakse tema asemele.
Kirjutamine oli lihtne. Kirjutasin lihtsalt ilusaid peatükke. Siis panin asja kokku ja sain lohe. Lohet tuli paikama ja siluma hakata. Ja see on kole.
Kirjutada mulle meeldis, paigata ja siluda eriti mitte. Ja kohe saab aeg otsa.
Üha enam tunnen ennast kitsena kahe kuhja vahel. Tahaks juba, et asi oleks läbi. Samas on hirmus põnev olnud ja ilmselt on ka lähipäevade-nädalate elu võrreldes koduse mamma-eluga huvitav.
Seoses lõpuga tekib tunne, et tuleb kohe ja kiiresti hästi palju olulisi otsuseid teha.
Käisin rahvatervise magistritutvustust kuulamas. Kõik mu unistused tulid meelde. Pean siis nüüd mõtlema ja kaaluma, mida nendega teha.
Endast mõtlemine on raske. Kes ma olen? Mida ma tahan elult? Kuidas elada nii, et ise oleks rahul?
Ühes vestluses sai võrreldud töökirjutamist ja rasedust. Analoogia on täitsa olemas. Rasedana elasin ma justkui oma mulli sees. Ka nüüd tuleb mulli tõmbumine kasuks. Uudised segavad mõttevoolu ja lõhuvad mulli.
T jääb paratamatult mullist välja. Ta saab sellest aru ja on omamoodi kleepekas õhtuti. Seega üritan ma nendel päevadel, mil reisime ja linnas kodus oleme enam temaga mängida ja nautida seda aega, mil ma olen sunnitud pausi tegema.
Kodus toimub egoistlik minimalism ikkagi. Koristamine piirdub tolmuimejatiiruga või ignoreerimisega. Tolm ei ole kedagi veel tapnud! Söögitegemine käib puhtalt kõhutunde peale. Minu viimane küpsetamine piirdus muffinisegust küpsetatud muffinitega. Olid päris head.
T saab uksi lahti ja wc tuld põlema. Seega on ta täitsa pikk tegelane juba. Täpset pikkust ei tea.
Arusaamise kohta väga hea näide eile hommikust. Ta ärkas ja leidis minu telefoni, mis mulle äratuskella pidi tegema. See visati voodi taha, kust telefoni kättesaamiseks on vaja käsi väga pikalt sirutada. Või teine variant on tuua harjavars ja sellega udida ta voodi tagant välja. Telefon kättesaamatus kohas, tõusis kisa. Vanaema tuli kisa peale ja kuulas loo ära. “Ma toon harja”, pakkus ta abivalmilt. Ütlesin, et seda pole vaja, et saab ilma ka, ta läks ära, lippu heiskama. T läks kõndima, köögi poole. Natukese aja pärast naases ta seal väikese harjaga. Kui keelasin seda tal voodisse tuua, tuli muidugi kisa. Mõne aja pärast vannitoas asjatades võttis ta ukse tagant pika harja ja asus sellega vooditaguse poole teele.
Nii et pange tähele iga oma sõna. Ta kuulab kõiki neid hoolega ja mõtleb nendega kaasa.
Ohkama võtab. Loometöö on kohati keeruline, eriti kui on reeglid, mida peab järgima. Ja tähtajad on ka eile head ja homme pahad, tulevad liiga lähedale.
Seis on selline, et panen tööd kokku, teen lauseid ümber ja maadlen tabelitega. See ei ole selline töö, mida kohe tahaks teha. Kirjanduse loetelu sorteerimine eile oli päris mõnus tegevus. Aga ma pean selle ära tegema. Kulutatud ajast hakkab juba varsti kahju.
Mull, milles oli hea rahulik ja kindel tööd teha, on kadunud. Uudised trügisid sisse ja tõid laiskuse kaasa. Peab nüüd jälle mulli hakkama aretama…
Homme sõidame linna tagasi, vestleme juhendajaga näost näkku ja võtame järgmise hunniku paberit läbinärimiseks.
| M | T | W | T | F | S | S |
|---|---|---|---|---|---|---|
| « Apr | Jun » | |||||
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | |||
