Archive for January, 2007
01.24.07
Posted in hobid ja muu huvitav at 2:29 pm by linnaliina
Eilses Terevisioonis tehti keeksi. Ega ma väga hoolega ei vaadanud, aga koogiisu oli küll. Selverist tõin siis retsepti ja varusin aineid ka. Õhtul tuli meelde, et Airis on Tartus. Mis oleks veelgi parem, kui teha keeksi, mille jaoks on ained varutud justnimelt Airisega koos söömiseks.
Hommikul siis või sooja, ja hommikupoolse jooksul valmis keeksiosa. Nüüd T uneajal sai lisatud ¨okolaad ja pähklid. Pisut läks kehvasti vormist väljatulekuga. See tekitas mõneti keerulise olukorra: on kook, millest võiks mõned tükid ära süüa, sest kook ei ole nagunii kaubandusliku välimusega. Aga maitse on selline, et kui ma ühe tüki söön, ei suuda ma pidama saada. Nii ma siis hoian senikaua köögis pilku mujale, kuni Airis tuleb.
Permalink
01.19.07
Posted in igapäevaelu at 1:35 pm by linnaliina
Söön jah jäätist ja väga proosalisel põhjusel. Käisin eile tarkusehammast välja tõmbamas. Niipea kui tähtpäev oli kindlaks määratud, hakkasin kartma: arsti, valu, tõmbamist ja tõmbamisejärgset elu. Valu suhtes olen ma ilmselt väga tundlik. Ei kannata mitte valupoegagi. Ja viimane aeg on selles lõuapoolikus pakkunud justnimelt ohtralt valu.
Veel sain ma aru, kui väga on mul oma hambaarstiga vedanud. Õrn, mõistev, seletav ja heasüdamlik. Kirurg oli meesterahvas, konkreetne, võib-olla pisut üleolev. Ma olin patsient ilma nime ja muu eluta. Mitte klient, kellele peaks seletama, mis ta teeb ja miks. Pani tuimestuse ära, kui vajaliku aja möödudes hammas ikka valus oli, sain teise koguse veel. Kui siis ikka veel valus oli, küsis: kas tõmbame või mitte, otsustage ükskord ära. No siis ma lasin ennast natuke piinata, aga ei olnudki nii hull, et oleks minestanud või nii. Koduteel varusin apteegist valuvaigisteid ja poest jäätist. Neid oli assistent soovitanud. Aga kõige parem on kõige lihtsam asi - võtta sügavkülmast lapse närimispudel. Eile õhtul istusingi lapse mänguasi suus.
Ebamugav ja valus on jah. Mandlioperatsioonijärgne taastumine tuleb meelde. See kuu enam hambaarsti juurde ei lähe. Seega jaanuaris kulutasin sellele “hobile” 1427 krooni.
Homme saabub üks minu kahest lemmiktädist meile. Nii, et askeldamist on täna palju.
Permalink
01.15.07
Posted in Tristan at 3:22 pm by linnaliina
Koristasime kahekesi laiali aetud asju kokku. Kui see tehtud sai ja põrand tühi oli, siis lahkuvale T-le hüüdsin: “tule, emme teeb sulle pai!” T kiirust vähendamata tegi endale pai ja kihutas edasi vaatama, mida naabrimees köögis teeb.
Permalink
01.12.07
Posted in igapäevaelu at 12:27 pm by linnaliina
Mehed on haiged see nädal. Suurem suuremal määral ja väiksem väiksemal määral. Ise hoian pöialt, et minust mööda läheks. Nüüd juba läheb paremaks.
Aga R ja T saavad nii hästi hakkama omavahel, et ma võiks vabalt tööle minna. Kui muidugi oleks koht, kus sama hästi või paremini palka makstaks kui R töö juures.
Permalink
01.09.07
Posted in Tristan at 10:34 am by linnaliina
Oleme T-d viimasel ajal pea iga päev kodust välja vedanud ja teisi lapsi uudistama. Ja talle on hakanud teised lapsed huvi pakkuma. Kallistab teisi ja musi on ka teinud. Eile mängumaal kippus ta teisi ka lükkama. Väga suurt huvi pakkus talle üks punases kleidis tüdruk. Martat vaadati ja mindi talle järgi ja uuriti õige hoolikalt.
Kui paar kuud tagasi oli ta meil kodus lihtsalt KAPO (loe: käis kõigil järel ja kontrollis, et oleks olemas ja uuris, mida teeb), siis nüüd on ta meil ka revident (loe: uurib kappide ja riiulite sisu ning veab asju mööda elamist laiali). Kui palutakse, oskab ta ka asju tagasi panna. Asjade tõstmine teise kohta on praegu tema lemmikmäng. Sellel on mitmeid variante. Vannitoa riiulis olevad esemed tuleb visata vanni, magamistoa riiulis olevad kaustad tuleb vedada niisama maha ja siis laiali lammutada, mänguasjakastis olevad asjad tuleb panna lauariiulisse või põranda peale; ahjuroobid ja kühvlid ja harjad tuleb vedada magamistuppa nendega ohtralt kolistades. Kui ema asju kokku paneb, tuleb enamasti just äsja oma koha leidnud asi jälle välja võtta.
Ka mängumaal oli ta eile asjade tõstja. Millegagi ta pikalt mängida ei tahtnud, kõige lemmikum tegevus oli autoriiuli juures autode tõstmine. Mida suurem ja raskem, seda mõnusam. Mida kaugemale jaksas vedada, seda vahvam. Joonistamine seevastu ei pakkunud talle üldse mingit pinget, sealt mindi kiiresti autosid tassima.
Permalink
01.07.07
Posted in unetute ööde uitmõtted at 12:35 pm by linnaliina
Eilne katsikulkäik pani mind mõtlema. Beebiema on keeruline olla. Ent see tundub praegu mulle lihtsana, hoopis lihtsamana kui väikelapse ema olla.
Kui ma veel alles rase olin, siis ma lugesin raamatuid lastekasvatamise ja beebihooldamise kohta. Mitte eriti palju. Mäletan “Kooskasvamist” ja ostsin endale “Mida oodata: Esimene eluaasta“. Lisaks sellele muidugi perekooli lehed ja foorum. Mul on au olla isiklikult tuttav Kairitiga, ja seetõttu tema vastuseid imetamise ja beebi teemadel ma usaldasin.
Kui ma siis vastse emana arstide ja õdede meelevalla all olin, siis olid just Kairiti nõuanded teiste emade erinevatele probleemidele need, mis mul mõtteid korrastada ja endale sobiva tee leida aitasid.
Paari-kolme aasta eest, kui ma oleks osanud raamatuid kirjutada, siis ma oleksin kirjutanud raamatu depressioonist. Ühe juhtumianalüüsi sellest, mida tähendab elada tõsises depressioonis; millised ravimeetodid minu arvates on head ja mis kohe mitte ei tööta; osutada väga paljudele müütidele, mis selle üsna levinud haigusega seotud on. Ent minust ei ole pika seotud teksti kirjutajat. Ja üsna kindel olen ma ka selles, et sellisel raamatul ei oleks eriti palju lugejaid. Depressioon on ilmselt väga isiklik ja iga inimese jaoks väga erinev kogemus. Üks juhtum ei annaks midagi eriti juurde. Küll aga imestasin ma siis, et nõnda paljude minu sõprade-tuttavate seas oli seda. Mõnes mõttes hea, et ma ei tundnud ennast oma murega üksi. Ma teadsin, et on olemas depressioonikute salaselts, keda ühendab see sarnane kogemus.
Sellel aastal siis võiksin ma kirjutada raamatu sellest, mida värske lapsevanem oma armsa tegelasega peale võiks hakata. Selle raamatu kõige tähtsam mõte võiks olla: usalda iseenda kõhutunnet ja tervet loogikat ning oma last. Laste kasvatamise ja toitmise põhimõtted teevad aja jooksul uperpalle. Ent terve mõistus ja kriitiline meel on vast enamus inimestel olemas. Lisada sellele empaatia ja suur osa lapsele vajalikust ongi olemas. Praegu on selles mõttes hea ja keeruline aeg olla ema. Erinevaid vaatenurki mitmetele asjadele on palju. Sa oled sunnitud mõtlema, kas on õige anda vitamiine, vaktsineerida, või võiks neist hoiduda. Sa pead mõtlema, kas osta vanker, kandelina, turvahäll ja lamamistool. Või saab neist midagi asendada. Kas marlimähkmed, moltexid või tavalised pabermähkmed või nende kombinatsioon. Kas rinnaga toitmine, või asendaja, või nende kombinatsioon. Infot tuleb uksest ja aknast, raamatutest ja internetist, arstidelt ja kaaskodanikelt. Sellesse võib uppuda ja meeleheitesse sattuda, ent seda saab ka hästi ära kasutada.
Mina võin vist olla osade valikutega rahul ja teistega eriti mitte. Aga nendes teistes süüdistan ma oma laiskust ja viitsimatust nendega tegeleda. Ma olen rahul imetamisega. Meie koostöö on hästi sujunud. Ma olen rahul kandelinandusega, ma arvan, et minu laps on isegi veel rohkem rahul kui mina, sellega, et tal on võimalus olnud minu lähedal nii palju olla. Ma olen rahul kaisusmagamise ja öise söömisega, T ilmselt nõustuks sellega ka.
Ma ei ole ilmselt päris rahul selle osaga, et ma ei ole kasutanud marlimähkusid. Aga seda viga annab veel pisut parandada.
Sellisel raamatul võiks praegu olla üsna palju lugejaid. Ent ma ei oska seda kirjutada. Ma tüdinen ja hakkan ennast kordama. Seega teen ma seda, mida Kairit ja mitmed teised emad, käin perekooli foorumit lugemas ja annan vahel nõu nendele, kellel seda vaja võib minna.
Permalink
01.02.07
Posted in igapäevaelu at 8:46 pm by linnaliina
Minul on alalõualiigese põletik, mis tundub olevat nagu kõrvavalu. Selle ravimiseks peaks tarvitama hobusekogustes ibuprofeeni või diklofenaki. Nii, et mul on valida, kas imetada või ravida.
T-le hakkas vannis käimine jälle meeldima. Alates kõndima hakkamisest, ei ole ta eriti nõus olnud vannis istuma. Üritas välja ronida ja muid keelatud asju (loe: kraane, torusid ja kausse) katsuda ning meie vanniskäigud olid õige lühikesed. Istumine talle absoluutselt ei sobinud. Eile aga sattus talle sobiv kombinatsioon huvitavaid asju kätte - svamm, kopsik ja väike plastlaevuke. Nii oli ta nõus istuma ja asjadega mängima. Täna aga kujunes õhtupoolsest mähkmevahetusest spontaanselt vannitamine, sest T haaras pesemisele minnes kaasa svammi ja potsatas ennast kohe ise istuma. Nii ei jäänud minul muud üle, kui kork ette panna ja veel selga jäänud pluus ka ära võtta.
T hammustab. Väga valusasti. Kaheksas hammas justnagu oleks lõikunud, aga selget sotti ma selle koha pealt küll ei saa. Seitsmes tuli väga valutult ja ruttu. Miks see kaheksas siis nii palju ja pikalt tralli tekitab.
Permalink
01.01.07
Posted in Uncategorized at 4:33 pm by linnaliina
Õnnestumisterohket uut aastat kõikidele!
On aeg vaadata pisut tagasi ja ette ning mõelda aja kulgemise peale.
Mida siis aasta 2006 õieti endas sisaldas?
Kõige tähtsam oli minu jaoks….. T kasvamine ja selle jälgimine. Mida edasi, seda enam hämmastas mind tema muutumine beebist väikelapseks. Inimese sisse on pandud suur kihk areneda ja uurida. See, kuidas T seda kihku realiseerib võiks ka mulle olla eeskujuks.
Edasi taasavastasin ma enda jaoks käsitöö. Aasta jooksul valmisid: kampsun R-le, top mulle endale, heegeldatud müts T-le, kootud müts T-le talveks, 2 paari sokke endale ja väikesed kindad T-le. Ühe käe sõrmedest jääb napilt väheks;)
Kirjutamise tahtmine tuli ka. See blogi siin on selle tunnistuseks.
Arstidega oli kokkupuudet rohkem kui ühel “keskmisel” aastal. T-ga sai käidud kaalumas-mõõtmas-vaktsineerimas. Mind ennast kiusasid liigesevalud. Nende vastu soovitatud päevalilleõli aitas täitsa kenasti. Kõige suuremat valu mulle tekitasid aga hambad. Liitsin oma pangaväljavõttelt kokku hambaravi summasid ja sain tulemuseks - üle 7800 krooni. Olen arsti juures käinud keskmiselt korra kuus. Ravi ei ole lõppenud ning haigeid hambaid võib ju veelgi juurde tulla.
Oli selline kodukeskne omamoodi aasta. Ma ei ütleks, et see oli väga kerge ja lihtne aasta, aga ka mitte kõige hullem.
Permalink
