Archive for November, 2006
11.29.06
Posted in virisemine at 4:00 pm by linnaliina
Ma saan alles nüüd aru, kui tohutult hea asi oli see “Oskari” lihapood siin Riia tänaval. Täpselt tee peal, imehead hinnad ja mis kõige olulisem - kindel, kvaliteetne ja värske kraam. Eelmisel nädalal panid nad ukse kinni, igaveseks. Liha nad enam Tartusse üldse ei too. Küllap siis ei tasu ära ja jamamist on rohkem kui saadavat kasu.
Ma ei ole just väga suur lihasööja. Aga nüüd, kus mul on tahtmine väikesele kodanikule korralikku liha pakkuda, siis nüüd ma kord-kaks nädalas ikka ostan. Ja mulle meelidb liha rohkem kui vorst praegu. (on olnud aegu, kus ma eelistasin vorsti ja valmistehtud pihve).
Käisin siis täna turul. Käruga pääseb ainult ühte halli. Sellesse, mis on avaturu küljes. Seal on ainult üks sealihaga kauplev lett. Nime ei mäleta, Saare vallast oli. Vaatan liha, nagu liiga punane on; lahtises letis, järelikult võib tal liiga soe olla. Liha hinnasiltidel oli peal koht kuhu panna kõlblik kuni kuupäev, aga kõik need olid tühjad. Müüja üritas väita, et seda ei peagi olema. Lihatööstusest välja andes tooteid peab see kindlasti olema, miks seda siis lõpptarbijale teada ei võiks anda. Poodides on see ka vorstidel olemas. Igatahes minust jäi see liha sinna.
Kallid kärutajad emad, kes te juhtute lugema. Kust teie liha ostate?
Oehh, võib-olla tuleb tõesti hakata raha liha eest soomlaste taskusse (Loe: Rakvere LK ) poetama. Iga kell eelistaksin mina eestlaste väikest tööstust ja kohalikku kasvatajat.
Permalink
11.18.06
Posted in hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 1:13 pm by linnaliina
Vaja läks kaks katset, selle jaoks varuda kaks 100-grammist pakki mandleid ja ühe katse jagu Bitteri ¨okolaadi.
Esimest korda katsetasin kodus ja ilma igasuguseid asju küsimata. Panin panni peale küpsetuspaberi ja sellele mandlid. Kasutasin lasagnepanni ehk siis klaasist nõud, mis tundus paraja suurusega olevat. Mõõtsin suhkru ja vee ning panin keema. Et T oli uniseks jäämas, siis lasin suhkrul vees sulada ja keema tõusta. Keetsin vast oma kümmekond minutit ja kallasin siis mandlitele. Need jäid sinna õnnetult hulpima. Lugesin uuesti juhendit ja mõtisklesin teemal suhkrusiirup. Lapsena keetis isa mesilastele varasügiseti siirupit. See käis nii, et pandi potti vesi, lasti keema tõusta ja lisati suhkur. Segati ja lasti keema tõusta ja siis jahutati kiiresti külmaveevannis ja kallati mesilaste nõudesse. See vist ei ole klassikaline suhkrusiirup.
Paki kaasa ¨okolaad ja mandlilaastud ning retsepti sisaldav ajakiri, ning sõida maale. Õde, kes neid ajakirjas pildistamise jaoks tegi on seal kergemini kättesaadav.
Võtke õega tegu plaani. Esmaspäeval peale lõunasööki hoidke tuld pliidi all ja mõõtke suhkur ja vesi. Topeltkogus. Pange pott tulele ja suhkur sulab vees kenasti ära. Laske keema tõusta. Pange K magama. Lobisege mõnusasti, sest aega läheb nüüd selle keetmisega üsna kaua. Esialgu suhkru ja vee segu muliseb, nagu tavaline vesi. On natke kollakas ja hägune ja lõhnab suhkruselt. Mandlid võib panna ka valmis, näiteks lõikelaua peale. Et maal küpsetuspaberit ei ole, võib selle asendada näiteks kalkaga. Foolium ei sobi, metalli maitse tuleb ilmselt külge. Kui segu potis on üsna väheks jäänud, on aeg T tudile panna. Kui T on uinunud on siirup enam-vähem valmis. 
Ta ei mulise enam ammu, ta kihiseb väikeste tihedate mullidega. Nagu segataks viljateri ja ühel hetkel lõhnab ta metspähkli järgi. See ongi märguanne keetmine lõpetada. Lisaks settib suhkrumass lusika külge. Ettevaatust, see on ülimalt kuum. Kalla segu kiirelt mandlitele, sest ta hangub peaaegu momentaalselt. Tõsta kõrgemale hanguma ja jahtuma. T ja K ärkavad. Mõnus lobisemise hetk saab läbi. Köök on soe ja magusalõhnaline. Ilma suhkruta jäänud mandlilaastud on head nokkimiseks.
Nii umbes tunnikese pärast on kupatus piisavalt jahtunud. Lõika tugeva noaga parajad tükid. Asi kipub murenema rohkem kui vaja, aga selle pärast ei ole vaja eriti muretseda. Ainult siis muretse, kui sul on vaja ekstra kaubandus-tööstuslikku välimust, kui sulle sobib lihtsam käsitöönduslik välimus, ole väga rahul. Soenda vesivannil ¨okolaad. Nii poolteist tahvlit. Pane kilekotti ja tee selle nurka parajalt väikese suurusega auk. Nüüd lase fantaasia ja käsi osavalt tööle ja kaunista vastavalt oma maitsele. Minule meeldib teha sellist ¨okolaaditriibustikku. ¦okolaadi ülejäägid tarvitage kolmekesti ära saiale määrides, see on preemia tubli töö eest. Tõsta jahtuma.
Järgmisel päeval otsi sobiv karp ja paki ilusamad palad karpi ära. Ole hästi rahul. T uinaku ajal käi ära postkontoris ja pane teele. Ülejäägid paki linna kaasa ja jaga abikaasale ja külalisele. Ära ennast ka unusta.
Permalink
11.10.06
Posted in hobid ja muu huvitav at 10:10 am by linnaliina
Tunnistan üles, minu meeleolu ei ole viimasel ajal kõige parem. Päikese puudus hakkab tundma andma. Ja see mõte, et poolteist kuud veel ja hakkab tasapisi valgemaks minema, on küll hea, aga mitte väga suur lohutus. Magusat läheb ka meil kohutavates kogustes, või siis ka mitte nii väga suurtes.
Aga mul on üks teine lohutus ja pimeduse peletaja veel. Kõigepealt siis kõige varasem asi. Väike piilupilt sooja kingituse kohta.
Ma natuke uurin veel suhkru ja ¨okolaadi hingeelu ja siis pakin ta ära. Vaadates teiste osalejate töid on mul küll tunne, et minu panus on nagu liiga väike. Kõige suurem on kahtlus selles osas, et kas see saajale sobib. Sokkide ja kinnaste ja sallidega ei ole see probleem nii suur. Mis siis, et sokk ei sobi saapaga või kotiga, seda saab kodus kanda ja on ka hea. Kui see saajale ei sobi, siis harutab ta selle üles ja teeb sellise, mis talle sobib. Kui ta selleks aega leiab. Kui ei leia, siis annab kellelegi, kellele paremini sobib. (Ei tohi muretseda selliste asjade pärast, eksju).
Sealt edasi tõin ma koju värske “Käsitöö”. Üks müts paelus kohe mu tähelepanu. Nädalavahetuse jagu kudumist ja valma. Aga kanda seda veel niipea ei saa. Peaosa on T-le suur ja kehaosa liiga väike. Läheb kappi peitu, ja alumine osa tuleb üles harutada ja uuesti teha, siis saab paari aasta pärast kanda. Lõngaks Hauswolle ja varras 3,5.
T sai väikesed alpakavillast kindad. Ok, ka veel päris lõpetamata, aga lõngaotste peitmine võtab vaid veerand tundi enne väljaminekut.
Ja siis on veel midagi. Need on puhtalt lohutuskudumine, sokid. Hea mõttevaba kudumine ja suhteliselt kiire tulemus. Lõngaks Säästuka soodushinnaga Jussi ploomikarva variant ja vardad 2,5.
Permalink
11.07.06
Posted in igapäevaelu at 8:48 pm by linnaliina
Frikadellisupp on hea, seda võib ka T-le pakkuda. Ainuke häda, selle tegemisele võib päris palju aega kuluda.
Käisime 12 ajal õues. Tagasiteel koju käisime “Oskari” poest läbi. Ostsime oma tavalise noosi, umbes pool kilo pehmet liha. No kaaluti meile 640 grammi, ongi parem. Kartulid ja porgandid on meil sahvris olemas, neid ei ole vaja osta.
Tõmba natuke hinge, puhasta põrand ja vaheta endal ja lapsel riided. Jälgi natuke perekoolis toimuvat. Seal teeb keegi pardike oma arust palju nalja. Käsuta naabrimeest: toogu puid, kohe kaks korvitäit ja tuha võiks ka välja viia. Siis puhasta kartulid ja porgandid. Jäta kaussi, ilma veeta, teadmata ajaks ootama. T nõuab tähelepanu, mängi temaga. Keela mitmeid kordi teleka nuppude katsumist. Paiguta ümber kõik pestud ja pesemata nõud nii, et pliidi alla võiks tuld teha. Tee tuli pliidi alla. Paar korda tuleb T-d selle tegevuse juurest kaugemale tõsta. Võta kapist liha, alusta tükeldamist. T oskab kuidagi endale natuke haiget teha. Äkki ta tahab juba magama minna.Üritus uinutada ebaõnnestub, vaata koos lapsega mööda sõitvat rongi ja naase liha juurde. Tükelda ja purusta liha. Seejärel otsi välja sibul. T ei vaata enam rongi, vaid tegeleb millegi keelatuga. Draama ja selle lahendamine köögis mänguasjade tutvustamisega. Purusta sibul. T näpud jäävad tõsiselt kapiukse vahele ja kisa on rohkesti. Äkki ta nüüd jääb magama. Ei õnnestu. Naaske kööki ja segage valmis frikadellitainas, maitsestage. Osutub, et see on natuke liiga vedel, riivsai aitab. Pange valmis kaussi külm vesi ja vormige frikadellid. Enne seda oleks tulnud pott ka pliidi peale panna. Lõbustage T-d seni, kuni vesi on nii palju keema läinud, et kannatab frikadellid potti panna. Porgandid saavad ka selle aja sees tükeldatud. T on nüüd ilmselgelt unine. Tükeldage kuuest kartulist kaks ja tõmmake pott pliidi serva peale. Pange veel puid alla ja minge pange laps magama.
Nii, varsti peaks R saabuma. Otsige telefoni, et talle teatada, et ta võiks tulla tagantuksest. Üks telefon soovib SIM-kaarti, teisel on vist umbes nädal tagasi aku tühjaks saanud ja lauatelefonis tema kehtivat numbrit ei leidu. Otsimise ajal tuua R sussid esiukse juurest tagaukse juurde, et tal mugavam oleks. Jätkata supiga, porgandid keema ja kartulid tükeldada. Nüüd pesta nõusid kuni R saabumiseni. Õnneks T magab. Otsida välja maitseroheline. Viska ära need rohelised, mis osutuvad kasutamiskõlbmatuteks ja hakkida sobivad. R tõi salatit, sööge see kahekesi ära. Tundub, et köögiviljad on pehmed. Lisada supile maitseroheline ja soola. T ärkab.
Pane supp jahtuma, sööge igaüks vastavalt oma oskustele. Laske kõrvust mööda kõik R kommentaarid teemal liiga suured frikadellid ja lihapallisupp. Koristage see pool elamisest, milles T sõi. Ärge unustage supipotti ööseks sahvisse jahedasse panemast.
Permalink
11.06.06
Posted in Tristan at 9:06 pm by linnaliina
T on tänasest alates juba 11 kuud vana. 2. novembril juhtus siis see, et ta otsustas ise kõndima hakata. Issi pidi ennem ikka kõvasti meelitama. Esialgu paari sammu kaupa, aga päev varem oli õnnestunud pea poole toa ulatuses meelitada. Küllap ta siis öö otsa mõtles selle üle järgi ja otsustas, et saab ka ilma meelitamata hakkama. Nüüd naudib ta vabadust käes hoida esemeid ja samal ajal ka liikuda. Kukkumisi tuleb loomulikult ette, kuid ta ei kurda. Seega esimesest sammust kõndimiseni läks aega üle kuu aja. 11. kuu sisse mahtus ka esimene tõsisem haige olemine. Peale seda on hakatud mänguasjadega mängima. Asju võetakse kapist ja pannakse sinna tagasi kui keelatakse. Olen saanud ka esimesi kordi põrandalt koristada kapi revideerimise käigus tekkinud riisi- ja soolalekkeid. Klotse ja muidki asju üritatakse panna üksteise peale. Vahel õnnestub ja vahel mitte. Ilmselt saadakse mitmetest sõnadest aru, sest osatakse näidata palli ja lampi. Keelamine on mõnikord väga raske, sellele järgneb südantlõhestav dramaatiline reaktsioon. Mõni kehvem päev koosnebki siis draamadest väikeste lustakate vahepaladega.
Magamine on momendil natuke segane. Mõni päev saab hakkama ühe uinakuga, aga enamasti on vaja kahte. Teine uinak aga on nihkunud sellisesse aega, kus ta võib varsti öise une varasemaks alustuseks muutuda.
Permalink
