Archive for October, 2006
10.29.06
Posted in Tristan, hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 10:55 pm by linnaliina
Haige olemine ja lapse põetamine on väsitav. Isegi depressiivne, ma ütleks. Minu mõtted tuletavad kangesti meelde kolme aasta taguseid tõsiseid tundeid. Mõni öine ülevalolek tekitab lausa tahtmise ära haihtuda.
Aga õnneks ei ole mul olnud võimalust istuda käed rüpes ja niisama oleskleda. Nädala alguses tuli varrastelt maha Picovoli. Nii, et minu jaoks võib nüüd selle aasta suve tõeliselt lõppenuks kuulutada. Lõng, millest selle suve jaoks kududa, on ära kasutatud. Kasutasin Caprit, kulus alla 5 toki. Vardad 2,5 (aitäh Catharinile nende eest). Pilti ei näita, sest koera sabast (pesust ja venitamisest) ei ole veel üle saanud. Kududa oli seda mõnus ja lihtne. Arvutuste tegemisel kasutasin Excelit ja see on ütlemata mõnus. Eelmise kampsuni ajal oli mul ajakirja vahel lõpuks 4 A4 lehte arvutusi. Seekord võiksin ma soovi korral kokku liita kõik kootud silmad. Ning kui mul peaks tulema tahtmine kududa veel mõni selline lihtne õmblusteta topike, siis oleks seda väga lihtne teha. Tuleks vaid proovilapi abil tekitada uued indeksid ja arvutada kasvatus- ja kahanduskordade arvud ja sagedused.
Soe kingitus on ka jõudnud staadiumisse, kus tuleb otsustada, kas see võiks saajale meeldida, või siis vajab ta harutamist ja uuesti läbimõtlemist. Kui muu osas ma võin kahelda, et kas see sobib ja meeldib, siis lõng on jumalik. See on nii soe kududa, et haige olles hakkas mul kududes palav.
Nädala keskpaik kulges koristamise ootuses ja tähe all. Ma ei armasta koristamist. Kõik muud kodused tegevused on huvitavamad, mõnusamad ja mõistlikumad. Ent ema ja õe küllatulek suutsid mind siiski mingil määral motiveerida.
Tore oli näha õetütart. Mõnes mõttes on kahju, et me neist nii kaugel elame. Õetütar on väike õrn piiga, kes ei kiirusta kuhugile. Vähemalt mitte veel. Paratamatult me võrdleme T-d ja õetütart. “T nii vanana tegi juba seda ja teist, aga K on jälle selles tubli”. Selle kaudu ma saan aru, et T on tubli ja arukas tegelane. Reede hommikul üllatas ta meid sellega, et ärkas ise ja tuli pimedas toas vaikselt voodi pealt maha ning siis teise tuppa meid otsima. Ühel õhtul aga saime juba kolmekesi palli mängida. Täna ehitas ta papptorudest torni. Igas päevas on mingi huvitav üllatus.
Permalink
10.12.06
Posted in Uncategorized at 1:47 pm by linnaliina
Hoolimata ohtrast küüslaugu ja kummelitee tarbimisest, tabas mind ikkagi seesama viirus, millest T parasjagu paranema hakkab. R ilmselt jääb ka haigeks.
Ja ma nii lootsin elu tagasi rutiinseks saada.
Permalink
10.10.06
Posted in Tristan at 8:00 pm by linnaliina
Tegelikult tuli see ilus number ette juba reedel. Ent siis tuli ka tõbi. Kogu komplekt: kõht lahti, oksendamine, palavik, köha ja nohu ka. Nii keerulisel kujul esimest korda. Seega möödus nädalavahetus ainult T eest hoolitsedes ja teda süles tassides ja süles tudutades. Nii on päris väsitav. Uni oli katkendlik ja magamiseks oli vaja emmet või issit enda küljes, nagu esimestel kuudelgi. Nüüd on söömine jälle keeruline, iga vähegi tükiline asi ei kõlba. Ta oli järelikult päris tubli tegelane meil seni, me lihtsalt ei osanud seda väga hinnata. Nüüd tuleb siis paljud asjad uuesti õppida ja harjutada.
Kümnenda kuu tähtsündmus, esimesed sammud on jäänudki esimesteks. Sellest ei ole midagi, küll need järgmised ka tulevad. Issil õnnestub vahel üks-kaks sammu välja meelitada. Kõige naljakam trikk on viimasel ajal see, kuidas mänguasju kastist ja asju sahtlitest välja visatakse, ülbelt üle õla, kaugele. Mõnikord pannakse asjad ka kasti või sahtlisse tagasi.
Mul oli plaan lõngapoodi jõuda sellel nädalal. T paranemine võtab ilmselt aega, nii et minu kingituse tegemine lükkub natuke edasi. Aga mul on värv ja lõng mõttes välja valitud. Nii mõnus, et Liannis on head valikut. Kui ma seal viimane kord käisin, siis jäi ka minu süda nende peente meriinode külge kinni seal. Kui oleks võimalik ja ka aega, siis ma kohe varuks neid hoolega. Oh neid unistusi.
Permalink
10.06.06
Posted in Uncategorized at 2:32 pm by linnaliina
You’re The Lion, the Witch and the Wardrobe!by C.S. Lewis You were just looking for some decent clothes when everything changed
quite dramatically. For the better or for the worse, it is still hard to tell. Now it
seems like winter will never end and you feel cursed. Soon there will be an epic
struggle between two forces in your life and you are very concerned about a betrayal
that could turn the balance. If this makes it sound like you’re re-enacting Christian
theological events, that may or may not be coincidence. When in doubt, put your trust
in zoo animals.
Take the Book Quiz
at the Blue Pyramid.
Leitud vikri juurest.
Permalink
10.03.06
Posted in igapäevaelu at 8:56 pm by linnaliina
Oi, mul oli kolekiire päev täna. Hommikul tabati mind jahilt. Käisime mandlilaaste jahtimas, aga neid ei olnud. Koju tulid siis nende asemel mandlid ja aprikoosid. Nendest sai tehtud üks väike kingitus nimega: Mandel läks aprikoosile külla. Retsept 2005 aasta Maakodust. T magamise ajal sai siis alustatud ja enne õue minekut siis ka lõpuks valmis tehtud. Ei olnudki keeruline. Täitsa huvitav on ¨okolaadiga mässata. Seejärel algasid ettevalmistused õhtuseks äraminekuks. Meestele ja endale õhtusöök, ning pakkimine ja juhiste andmine.
Enne kohale jõudmist kohtasin ühte tuttavat, kellest oli just eile juttu olnud. Jutt oli teemal, küllap ta on ära sünnitanud. Aga nägin teda veel täitsa ühes tükis. Beebibuumi ulatus minu tutvusringkonnas on varsti kohutav.
Aga kõige tähtsam osa päevast oli ikkagi padjaklubi koosolek. Seekord oli meid täitsa palju. Ma palju ei käi, sest T läheb nii vara magama ja ei ole ma ka eriti usin käsitöö tegija. Aga alati on tore. Väike puhkus ema olemisest lisaks mõnusale seltskonnale. Oeh, ma nüüd vasakule teki alla.
Permalink
10.02.06
Posted in hobid ja muu huvitav, igapäevaelu at 8:03 pm by linnaliina
Ma olen viimasel ajal olnud laisk kirjutama. Hetki ja mõtteid, millest kirjutada, on tegelikult päris palju. Ka pilte on fotoaparaadis päris palju. Aga ei ole nagu sellist aega, kus pea on puhanud ja muud tegevust ei ole. Küllap see on väsimus.
Õhtuti, kui T magab, siis eelistan ma vaikselt lugeda … blogisid. Seda, mida ma tegelikult lugema peaks, ei ole ma kahjuks veel puudutanud.
Blogi lugemise juurde on ju võimalik veel kududa. Varrastel on roosa puuvillane Capri lõng, millest juunikuus pidi tulema suvine topike. See pidi olema ilus lehelise kirjaga ja võimalikult väheste õmblustega. Et ma sellist lõiget ei leidnud, siis tuletasin mitmest kohast kokku. Aga ei meeldinud mulle tulemus. Nii ta siis seisis kapis, kuni paar nädalat tagasi leidis oma otsa. Et ikkagi midagi sellest kududa, siis võtsin ette ühe lihtsa ülalt alla kootava suvise numbri. Esialgu edeneb kenasti, näis kuis välja tuleb.
Sooja sõbra ankeeti saades oli minu esimene emotsioon aukartus. Teen kingituse inimesele, kelle blogi oli üks esimesi, mida ma üldse lugema hakkasin. Olen imetlenud tema käsitöid ja tundsin ennast päris algajana tema kõrval.
Idee on olemas, vaja ainult lõngapoest ära tuua ja teostada.
Permalink
