Archive for June, 2006
06.30.06
Posted in Tristan at 9:41 pm by linnaliina
Kui oleks fotokas, mis teeks öösel ilma välguta pilti, siis ma teeks praegu pilti sellest, kuidas T magab. Ta hoiab kinni pulgavoodi pulgast, ja keerutas seda une pealt. See ehmatas mind üsnagi, tõttasin teda uuesti uinutama, aga selgub, et ta siiski magab.
Aga täna sai tehtud T-st pilti magavana. Ta nimelt magas pärastlõunal koos issiga. Issi kõhu peal. Issi üritas teda küll voodisse panna, aga ebaõnnestunult, alati tuli virin selle liigutuse peale. Võeti siis tagasi sülle ja uni jätkus. Et ka issi tahtis puhata, siis magatigi kahekesi mõnda aega.
Pakkusime T-le täna porgandimahla. Talle see meeldis. Jõi ta seda tavalisest kruusist ja üsna edukalt. Väike nire libises tassi ja suu vahelt lõuale. Ta on aru saanud tassi kummutamise loogikast ja neelamisest joomisel.
Permalink
Posted in igapäevaelu at 1:14 pm by linnaliina
See ei ole teile, kes te tahate head elamust. See on mulle, kes ma peaksin valmistuma ema ja õe ja õetütre saabumiseks homme.
Minu viis valmistuda: Nädal enne hakkan planeerima - koristada tuleb, süüa võiks teha seda ja teist ja küpsetada kolmandat.
No töö on vaja ära teha. See sai eile tänu T-le ka tehtud. Ta on lõpuks ometi meelde tuletanud, et vabalt võib magada päeval ka rohkem kui pool tundi. Näiteks tunnike oleks mõnus.
Täna oleks ju ideaalne koristamise päev. Aga kus sa sellega. Vaja on ju niisama arvutis istuda ja telekat vaadata, ja siis külmkapi sisuga tutvuda.
Seal on asju, millede koht juba ammu oleks kuskil mujal. Aga ei, mina tegelen muude mittemidagitegemise asjadega. T-d uinutan ka vahelduva eduga.
Eile pakkusin T-le maasikat. Talle väga meeldis, oleks rohkemgi tahtnud, kui ma anda raatsisin. R kommentaar oli õhtul selle loo peale: “Reetur” R nimelt ei ole maasikafänn.
Praegu on peaaegu et aasta ilusaim aeg nina jaoks. Lõhnavad nii jasmiinid kui pärnad. Ja see on mõnus. Tavaliselt on jasmiinid pärnade ajaks juba kadunud, nad on jaanipäeva aegu ja pärnad siis juulis. Aga seekord on nad ühel ajal. Ühest lõhnast teise kõndides mõtlen ma alati, et nii ilus on elada linnas, kus on aedasid ja puiesteid. Tartus elasin ma hulka aega Nooruse tänaval, mis on terves pikkuses pärnadega ääristatud. Lõhn, mis headel nädalatel sealt tuli, oli peaaegu joovastav. Ja seda nautisid vaid need vähesed tudengid, kes millegipärast juulis Tartus olid. Mina tegin siis enamasti tööd ja see oli minu töö-aegade üks suuremaid tööväliseid rõõme. Ka Riia tänava pärnaallee on üks mu lemmikuid. Kuigi liiklus on seal suurem, pakuvad pärnad siiski alati mõnusat varju ja praegu ka nauditavat lõhna.
Kui mu ema mind homme elusalt ei söö, siis kogun ma nädalavahetusel tantsumuljeid.
Permalink
06.28.06
Posted in Tristan, igapäevaelu at 8:36 am by linnaliina
Me oleme nüüd tagasi linnas. Juba mõni päev. Aga jube kiire on. Üks töö ootab tegemist (oma 400 lk ankeete arvutisse panna), aga T edusammud liikumise alal ja palavus takistavad kenasti seda.
Kohe täitsa harjumatu oli vaadata, kuidas T otsustavalt teise tuppa läks. Ma olin seda ju ennegi näinud, aga mitte oma kodus. Kusjuures Kehtnas oli tal palju rohkem võimalusi püstijala peal mängida kui kodus. Siin lihtsalt ei ole lauda ja madalaid kapikesi, mille najal end püsti ajada ja siis tegutseda kõrgel. Selle eest on siin pulkadega voodi, kuhu teda aeg-ajalt pannakse. Osalt vist seepärast ei ole ma kiirustanud kõikide asjade lahtipakkimisega. Koti peal on nimelt paras kõrgus turnimiseks. See seisab meil keset vaipa, et oleks mugavam kukkuda.
Ööd olid meil siin väga rahutud. Nüüd hakkavad maha rahunema. T on õppinud külili magama ja mõni hommik saab isegi kõhuli tudutud. Seda rõõmu jätkub muidugi loetud minutiteks vaid.
Eile küsiti mult, kuidas ma viitsin nii palju küpsetada. Oma arust ma ju ei küpsetagi eriti palju. Ainult siis, kui kohutav magusaisu on ja kommid ei isuta. Tegin eile oma kiremõrvast rahumeelse variandi, suhkrustatud kirssidega. See tuli magus, aga siiski hea. Oligi väga hea variant magusavajaduse katmiseks.
Oma eelmise postitusega ei ole ma tegelikult üldse rahul. See on nagu aruanne neile, kes juhtumisi käivad siin iga päev. Et teada anda, miks neil midagi lugeda ei ole. Selles ei ole spontaansust. Aga väga raske on ette planeerida spontaansust. Ja võõras arvutis on nii teistmoodi kirjutada. Ei, ma ei teinud midagi muud huvitavat ja keelatut, isegi fotosid kantisin ringi peale meeldetuletamist. Aga ei olnud hea kirjutada.
Permalink
06.21.06
Posted in Tristan, igapäevaelu at 10:31 am by linnaliina
Me oleme maal. Suvitame. Meie titesuvi on alanud ja see on üsna mõnus.
Millega me tegeleme?
T harjutab oma uusi oskusi. Nii kui ta vanaema juurde jõudis, sai ta aru, et siinsed põrandad on palju vähem libedad kui kodus. Seetõttu hakkas ta kiiresti ja kenasti käpuli edasi liikuma. Sedasi saab palju kiiremini edasi. Vaesed põlved muidui saavad vatti. Sest lisaks käputamisele on vaja põlvi ka põlvitamisel ja sealt edasi üles upitamisel. Need oskused tulid ka kiiresti. Nüüd ei ole tema maailm enam ainult põrandal olevad asjad, vaid ka natuke kõrgemal on palju huvitavat, milleni on võimalik jõuda. See teeb ema elu esialgu keerulisemaks, talle tuleb üks amet veel juurde - turvamees. Ema kardab, et T võib mänguhoos kinnihoidmise unustada ja tasakaal võib alt vedada, ning siis on kerge kukkuda ja kõvasti haiget saada. Aga T on õppinud juba üsna edukalt püstijalu asju uurima. Üks käsi hoiab ikka kuskilt kinni ja kehaga toetutakse ka. T roniks ilmselt veelgi kõrgemale, kui ainult oskused ja kasv lubaksid. Paljud huvitavad kohad on ikka veel liiga kõrgel.
Lisaks T-le käib vanaema juures ka teine väike tita, T täditütar. Katriinat oleks nii hea juustest sikutada. Ema millegipärast ei lase seda teha ainult.
Meil oli esimesel päeval huvitava ajastusega lõunasöök. Ühes toas nohistas kahekuune magada, teises tudus kuuekuune, ning kõik täiskasvanud nautisid samal ajal lõunasööki. Sellist ühel ajal magamist üldiselt ei ole. T lihtsalt magab palju vähem kui täditütar. Pisike piiga tundub olevat kuldne magaja, võrreldes T-ga eriti.
Vanaema juures on mõnus vannis käia. Ema laseb lapsel suures vannis mõnuga siputada, nii et pool vannituba on veepritsmeid täis. Eile hakkas T juba vanni nähes suurest rõõmust siputama ja peale vanni oli kisa ilmselgelt selle pärast, et niiii ruttu see rõõm otsa sai.
Selle suve jututeemad on hoopis teistsugused, kui eelmistel. Kas laps on kakanud, mida me täna T-le maitsta pakume, kas läheme õue vankriga, kuhu õunapuu alla tekk panna, millel on mõnus mängida.
Mul on ka palju pilte tehtud, aga neid näeb ilmselt hiljem, siis kui me peale Jaanipäeva nädalaks Tartus tagasi oleme. Siis ilmselt jälle maale titesuvitama!
Permalink
06.08.06
Posted in igapäevaelu, unetute ööde uitmõtted at 11:06 am by linnaliina
Igal aastal, kui ma olen korraldanud endale sünnipäevapidu, valdavad mind mitmesegased tunded. Ühest küljest ei suuda ma endaga kurjustamata jätta mitmete puudujääkide koha pealt. Ma olen liiga laisk koristama, organiseerima põnevaid üritusi ja vahel ka kutsuma külalisi. Seetõttu valdab mind peale pidu alati mõte, et järgmine aasta ma enam nii ei tee. Ja enamasti on see mul ununenud ja ma korraldan asju ikka ühtemoodi. Hullemal juhul mõtlen ma, et ma järgmine aasta ei tee üldse midagi. Lihtsalt unustan ära, et on selline tegelikult tore tähtpäev ja olen rohkem rõõmsalt mina ise. Aga samas mulle ju meeldivad külalised, küpsetamine ja ka kingitusi on tore saada. Ja see sunnib mind nädal enne paanitsema koristamise pärast. See on asi, mis mulle sünnipäeva juures kõige vähem meeldib
Sellel aastal oli tegemist erakordse sündmusega. Korraga kaks sünnipäevalast, kellel siis kokku vanust 29,5 aastat (uskumatu! Ei või olla, et ma nii vanaks saan!). Minu tegevusi piiras teine sünnipäevalaps tavalisest enam. Ta oli õigustatult väsinud ja viril ja nii tuligi sünnipäevalastel veeta hulka aega teineteise, mitte külaliste seltsis. Külalised olid õnneks abivalmid ja mõistvad.
Katsetasin uut kooki. Retsept pärit Selverist.
Põhi on ilmselt tavaline muretaigen. Selle tegemine käis meil eile nagu tavaliselt söögi tegemine..JPG)
Maasikate asemel kasutasin ma kirsse. Külmutatud ja kividega, millelt siis sai kivid eemaldatud. See tegevus andis koogile nime: Kiremõrv. Surilina (vabandust, kate) on hapukoor ja muna ning suhkur. See kate on mulle hakanud täitsa meeldima, ta on mahe ja maitsev.
Tulemus:
.JPG)
Sellel aastal olin ma ekstratubli. Mis sest, et teise koogi tegemisel sai tehtud strateegiline viga ja ta vajas erilist töötlemist. Aga ta oli siiski üsna maitsev.
.JPG)
Nüüd võib asju pakkima hakata. Ja suvi võiks ka suvisemaks hakata.
Permalink
06.06.06
Posted in Tristan at 5:52 pm by linnaliina
Täna saab siis rääkida uuest etapist T elus. Ta saab kanda nime “pooleaastane”. Sellega lõppeb ka lihtne elu, kus mina ei pidanud lapse söögile üldse mõtlema.
Kuuendat kuud aitasid meil siis sisustada nohu, roomamaõppimine ja kaks hammast. Esimene hammas tuli mõni päev pärast viiekuuseks saamist ja teine umbes 10 päeva hiljem. Teise hamba tulekut ennustas ette kaks hullumeelset ööd, mil me mõlemad üsna kehvasti magasime.
Edasiliikumine algas ka üsna kohe peale viienda kuu täitumist. Praegu käib roomamine paarishiivamise meetodil. Käed sirutatakse ette maha ja hiivatakse ennast nendele kõrgele üles. Kui ei ole väga kiire, siis põlved enda alla ja paar kiigutusliigutust. Seejärel põlved laiali ja raskus samal ajal nii ette et vähe jääb puudu ninali kukkumisest. Käed sattuvad sedasi kenasti rinna alla ja on hea jupp maad edasi saadud. Käpuli püsitakse küll, aga sellest asendist tehakse huvitavaid trikke. Nimelt proovitakse seda, kuidas on olla nii, et põlved ei puuduta põrandat. Tagumik aetakse nii püsti kui vähegi ulatub ja jalgadega sudidakse. Nagu 100 meetri jooksja valmistub stardiks.
Istumine õnnestub süles ja kärus, põrandal on palju huvitavamaid asju teha.
Magama saamine on muutunud kehvemaks. Kas selles on süüdi hambad, roomamine või mõni muu asi, ei tea mina öelda. Magamiskordi on veel endiselt päeva peale 3-4, hommikune uni on vist nihkunud hilisemaks, nii et teisedki uned on hiljem. Magamise poole pealt on positiivne see, et õhtul ollakse nii kenasti väsinud, et jäädakse päris hästi magama.
Siia siis mälestuseks ka tänane kaal arstitädi juures: 9,3 kg 70,5 cm ja pea 45 cm.
Kooki saab homme. Aga need, kes kooki sööma tulevad, peavad vist küll silmad kinni panema, sest ma lihtsalt ei taha koristada. Hea meelega läheks kohe koos lapsega magama.
Nädala lõpus tahame maale jõuda. Ma juba nii ootan suve maal tittedega. Tõsi, ettevalmistusteks on vaid paar päeva ja ma ei ole kindel, kuidas me seal hakkama saame. Aga ikkagi ootan.
Permalink
06.02.06
Posted in hobid ja muu huvitav at 8:14 pm by linnaliina
Lõpuks ometi sai ta siis valmis.
Tehniline teave
Lõng: Steinbach Wolle Hauswolle 800 grammi (500 tumedamat sinist, 200 heledamat hallikassinist ja natuke valget)
Vardad: 3,5 ja 4,5
Muster: Sabrina 11/2005. Pisut sai muudetud põhiosa mustrit ja mustritriibu asetust varrukatel.
Alustatud: jaanuar 2006
Lõpetatud: 1. juuni 2006
See teeb siis viis kuud T uneaegasid.
Ma ei ole ammu kampsunit kudunud. Ega vist üldse midagi nii suurt kudunud. Sall, mille ma sügisel valmis sain, ei loe. Tuleb välja, et ma ikka veel oskan kududa ja arvutada. R-le vist meeldib.
Nüüd siis võib midagi uut ette võtta. Mis see küll olla võiks? Otsustades ajakirjade järgi, mida ma olen viimasel ajal koju varunud, peaks see olema tikkimine. Vaevalt küll. Viimase aja tegevuste järgi võiks see olla heegeldamine, näiteks midagi motiividest. Vaatame seda. Südametunnistus käsib välja otsida hoopis üks teiselaadne poolik töö ja selle kallal pusima hakata. Kausta otsisin ma täna juba välja.
Permalink
Posted in igapäevaelu at 9:45 am by linnaliina
* telefon ununeb alati sinna tuppa, kus titt magab.
* tõenäosus, et keegi helistab, on kõige suurem siis, kui titt hakkab magama jääma (peale paaritunnist võitlust une ja muude huvitavamate asjadega). Järgmine tõenäoline helistamine toimub perioodil, kus titt on pool tunnikest tudinud.
* helistajal ei olnud midagi väga olulist öelda, või oli üldse tegemist valeühenduse või ajakirjade müügiagendiga.
Permalink
06.01.06
Posted in Tristan, virisemine at 2:03 pm by linnaliina
siis tuleb teda magatada. Ja see on kohutavalt raske töö. Mida edasi, seda raskem. Ma ei olegi muud mitte midagi täna teinud peale muretsemise ja vaeva nägemise selle nimel, et ta magaks.
Kella kaheksa ajal hommikul näitab T une märke ja ta on siis ka magama jäänud, tõsi mitte alati. No ma siis uinutan teda. Voodis tissi otsas, püsti tissi otsas kiigutades ja lauldes. Lasen vahepeal mängida ja tegutseda ja siis uuesti. Kümne ajal käisime korra autoga sõitmas, ootamatu külaline tahtis Lõunakeskuses süüa. Sellel ajal T siis magas. Nii kui kodu trepikotta jõudsime, oli silm lahti. Üritan kohe uuesti, ehk uni jätkub. Ei midagi. Kell 12 teen ultimaatumi, kui nüüd uni ei tule, siis läheme õue. Tulebki õue minna. Laps linasse ja teele. Jalutame ERM-i, seal on külaline tegutsemas, ja ta unustas oma ajakirja meile. Vaatame head näitust ja anname ajakirja omanikule. Uni tuleb tagasiteel. Jõuan koju, panen magava T kärusse (mul on ennem see trikk õnnestunud). Vihma hakkab sadama ja kui kärul kile peal on lapsel silm lahti. See võtab juba vanduma. Sajab, või pigem on see tüütu tibutamine. Lapsel silm lahti ja mina ei jaksa enam kuskile minna. Nutma võtab.
Tige ema võtab oma käru ja tõmbab selle tuppa, laps nagunii enam ei maga. Kui nüüd võimalik oleks, siis ma ausõna jooks selle peale. Näiteks pool pudelit veini. Võimalikult kiiresti. Vannun ja koristan põrandat. Mida ma veel võiksin ja jaksaksin teha, et ta natuke veel magaks?
P.S. Kampsuni kudusin täna valmis. Kui pilte teen, siis tuleb kampsist ka pikemalt juttu.
Permalink
