Archive for March, 2006
03.30.06
Posted in virisemine at 10:29 pm by linnaliina
Täna hommikul suutis Vahur Kersna tabada täpselt minu naelapea pihta. Ta rääkis stressist ja nii mitmedki sümptomid käisid täpselt minu kohta.
Aitäh Vahur, et tuletasid mulle meelde ühte hästi olulist asja: kogu maailma tööd ei suuda keegi ära teha ja mina olen üks eriti väikese töövõimega isend. Järelikult ei peagi ma olema väga hea koduperenaine ja ema. Aga seda on väga raske rakendada, kui tolmurullid laua all hakkavad laiutama ja kapis on puha triikimata pesud. Ning pesemata nõudest, mis siit-sealt piiluvad, me parem üldse ei räägi.
Millega siis ennast lohutada? Vähemalt lapse pealt vaadates, ei ole asi kõige hullem veel. Ta magab, sööb ja kasvab, on puhastes riietes ja pestud, ning ta ei ole pidanud palju nutma.
Mul õnnestus eile näha päikesevarjutust.
Avastasin selle tänavalt, lumesulamislombist. Pilvi oli täpselt nii palju, et mitte haiget teha lombipeegeldusest. Aga otsa vaadata päikesele oli ikka üsna valus, seega otse ma ainult korraks piilusin.
Permalink
03.28.06
Posted in hobid ja muu huvitav at 10:34 pm by linnaliina
Kui me siia aasta tagasi kolisime, siis elasime siin üsna mitmekesi. Eelmine elanik ei olnud veel välja kolinud, kui meie juba sisse kolisime. See oli hullumeelne, aga väga mõnus aeg minu arvates. Sai süüa tehtud ja asju paigutatud mitmekesi, õhtuti pikalt juttu aetud ja vist ka koos välja mindud - poodi näiteks. Mulle igatahes meeldis.
Meil on siin üldse palju külalisi käinud. See on natuke väsitav, aga väga mõnus. Jah, mulle on eluaeg külalised meeldinud.
Lapsena ja eriti teismelisena tundus minu kodu nagu mingi mutiauk, kuhu uudised ja inimesed harva jõuavad. Ainult siis, kui on kellelgi sünnipäev. Ja siis on need ka enamasti sugulased, mitte mingid sõbrad või huvitavad uued inimesed. Sugulased olid muidugi ka üsna huvitavad ja mõnusad inimesed, aga neid on juba ju mitmeid kordi nähtud.
Vahepeal me eriti ei kutsunud kedagi ja keegi ei tulnud ka. Meil oli keeruline kohanemise periood pooleli ja ei olnud nagu isu seda veel keerulisemaks teha. Kui keegi käis, siis tavaliselt ööseks ei jäänud ja toiduga majandas ise ja kodu korrasolekut ei hinnanud.
Nüüd me siis oleme julgenud ka ööbivaid külalisi endale lubada. On natuke raskem, sest T ei taha siis nii hästi magada, kui ta võiks. Aga see-eest on jälle mõnusaid söömaaegu, kus laua taga rohkem inimesi ja juttu. See on T jaoks ka huvitav, näha uusi inimesi. Koolivaheaejal oli meil siin rohkem inimesi pikemalt elamas. Ja ma kohe nautisin oma nina teiste pisut teiste asjadesse toppimist ja oma elu näitamist ja jagamist. Ma ei taha, et meie elu oleks mutiauk keset Tartu linna, kuhu inimesed ei satu.
Suve osas ma veel mõtlen. Mul on suur kiusatus enamuse suvest oma ema-isa juures veeta, et seal titerohket suve veeta. Aga samas on Tartus ka huvitav. Eriti kui keegi külla tuleb ja siis koos midagi ette võtta. Nii palju kui väike boss muidugi lubab.
Permalink
03.24.06
Posted in hobid ja muu huvitav at 8:39 am by linnaliina
Kaks nädalat tagasi sain valmis R kampsuni esitüki. Siis lootsin ka seljatükiga kiiresti ühele poole saada. Aga tulid ennenägematud asjaolud (haigus ja koristamiskriis), ning seljaosa sai siis alles nüüd valmis. Enam ei olnudki nii suurt isu maailmale kekata.
Aga pildi tegin siiski ära, nii iseendale tõestuseks, et sellega hakkama saab.
Jäänud on varrukad, kokkuõmblemine ja krae. Seega alles umbes poole peal. Alustasin jaanuaris peale T 1. kuu sünnipäeva. Kudunud olen peamiselt lapse uneaegadel. Tahaks küll juba midagi muud (kevadisemat) teha, aga on ka tahtmine midagi lõpetada ja valmis saada.
Permalink
03.21.06
Posted in Tristan at 8:35 am by linnaliina
T on päeval vilets magaja. On kogu oma lühikese eluaja olnud. Seega näeb ema sageli vaeva, et lapseke ikka magaks piisavalt. See on päris väsitav töö. Ema vajub üsna sageli enne unne kui kallis lapseke. Aga õnneks on isal hea omadus. Tema süles tuleb uni väga lihtsalt ja kergesti. Kui T väiksem oli, siis magas T isa käe peal. Ka nüüd tuleb seda vahel ette. Aga T on kõvasti raskemaks kasvanud, ei jaksa teda nii palju kanda käte peal. Ta on pikem ka nüüd.
.JPG)
Täna õnnestus issil panna T õigel ajal turvahälli lamasklema. Issi tahtis ju ka süüa. No issi ikka kiigutas ka õrnasti hälli. Ja T jäi magama. Ema närib kadedusest küüsi, oleks temal ka selline asi nii lihtne. Tegelikult on tal muud meetodid.
Permalink
03.18.06
Posted in Uncategorized at 12:57 pm by linnaliina
Aasta tagasi oli suur ettevõtmine töö kõrvalt korras hoida kodu: nõud pesta ja pesud pesumasinale anda ja triikida ning elamine korras hoida ning veel süüa teha. Sellised asjad tundusid masendavad ja kohutavalt palju aega võtvad.
Täna, kolmekuuse tita kõrvalt tundub see samuti suur ettevõtmine. Aga on asju, mis lähevad libedalt ja justkui märkamatult. Täna hommikul kell seitse äratas mind päike ja pisike poiss. Kella 10-ks oli ma jõudnud teha: kaks korda uinutada T-d, tule pliidi alla, natuke nõusid pesta, natuke kududa, ning teha hommikusöögi ja kohvi, ajalehe läbi lugeda.
See ei tundunudki nii raske, tulemuseks suht korras kodu ja mittetorisev mees, kes sai ärgata valmis hommikusöögi ja kohvi peale üsna sooja tuppa.
Korras koduga aitas mind palju minu ema. Kohe hea laupäeva-tunne tuli. Sest eilsest oli veel head õunakringlit.
Kevad on tulnud selle mõne päeva jooksul, mis ma tuppa vangi olin pandud haiguse tõttu. Eile õhtul käisin õues, sest T ei tahtnud hästi magada. Teedel oli lompe, veed jooksid ja õhk oli õhtul jahedaks minnes mõnus. Mõnus-mõnus.
Permalink
03.17.06
Posted in Uncategorized at 10:49 am by linnaliina
Küll on paha haige olla. Aga õnneks on ema, kes tuleb kaugelt appi, kui tundub, et tolmurullid kasvavad üle pea ja nohu ja haige selg ei lase elada enam.
T lemmikkoogamine on “nääeee”. Eile üllatas ta aga väga huvitava: “jänneee õõõõ”-ga.
T on vist aru saanud, et palju huvitavam on istuda ja liikuda, mitte lamada selja ja kõhu peal. Asjad on kõik temast ja tema suust liiga kaugel. Selle vea parandamise teel on ta õppinud tõstma maast lahti peput.
See uus oskus oli õhtuks nii käpas, et segas magama jäämist. Iga natukese aja tagant ikka puusad maast lahti, see ju väsitav kõhulihastele. Nii oli üle tüki aja uinumine väga nutune. Lõpuks sai uinutud tissi otsas nii, et tekk oli tihedalt selja taga. Et ei saaks küljelt seljale vajuda.
Permalink
03.12.06
Posted in Tristan, Uncategorized at 12:27 pm by linnaliina
Nii vahva on vaadata, kuidas Tristan voodi peal keeramist harjutab.
Seoses sellega meeldib talle ka rohkem kõhuli olla. Kerib ennast rõngasse ja pingutab ennast küljele. Esialgu tuli ka kõhuli osa välja, nüüd annab vist väsimus endast märku ja jääb küljele pidama. Rusikas peab seejures suus olema. See käsi, mis ülevaltpoolt tuleb, selle sai isegi enda alt välja. Seega suus olev käsi jääb enda alla ja seal pean mina veel aitama. Tagasi keerata pean ka aitama, kui õnnestub tõesti kõhuli saada.
Kui ebaõnnestuma hakkab, siis siputatakse jalaga ja tuleb ka virin.
Lähen aitan teda natuke
Permalink
03.11.06
Posted in virisemine at 11:45 am by linnaliina
Osutub, et minu tagument on natuke liiga suur. Minu ainukesed teksapüksid, mis on saadud Karmenilt, said surmavalt haavata.
Seega ei ole mul enam neid ilusaid saledaks tegevaid teksapükse ja ma pean nüüd vastu kevadet villase pika seelikuga ringi kosserdama hakkama.
Aga sellest vast saab kevadel kuidagi üle. Vähemalt on õigustus enda peale raha kulutada;)
T keeras täna ka paremale küljele. Seni on ta harrastanud vasakule küljele keeramist. Lihtsalt mängukaare all oli paremal küljel üks väga huvitav lepatriinu, keda oli vaja katsuda. Suhu seda ei õnnestunud tirida, oli kaare küljes kinni, aga pai sai lepatriinule teha.
T avastas eile imeliku inisemise. Täna on kõik jutt tulnud nii, et suu on praktiliselt kinni ja inisedes. Välja arvatud muidugi läbilõikava häälega kilkamine, mille puhul on suu loomulikult lahti.
Aga nüüd tuleb õue minna, päikesevanni võtma.
Permalink
03.10.06
Posted in Uncategorized at 9:28 am by linnaliina
R kommentaar täna hommikul puude toomise kohta: “Ära sa neid siis nii korralikult lao, neil ei jää ruumi tahenemiseks. Kuigi ma ei kujuta ette, kuidas neid vähem korralikult laduda saaks.” Puudeks on mõnusad kuivad lauajupid.
Neid on lausa lust pliidi alla toppida, sest sooja annavad nad mõnusasti, ning lisaks ka praksuvad õdusalt. Korralikult laotutena olid nad lausa esteetiliselt ilusad vaadata ahju kõrval. Nüüd on selline korratum hunnik siis tehtud.
Tahaks midagi küpsetada, aga ma veel ei tea, mida.
Permalink
03.09.06
Posted in Tristan at 8:13 pm by linnaliina
Kui ma hommikul eelmisest päevast kirjutaksin, siis oleks öö vahel ja tunne oleks hoopis teine.
T siiski magas hommiku poole. Sellel ajal sain mina rahulikult arvutada ja kududa. Ühel kampsitükil on nüüd varrukakaare kahandused tehtud ja teisel on õhtuks jõutud ka peaaegu valmis saada nendega. Mõnus, kui asi liigub.
Veel käisime õues. T-le on vaja ikka lutt suhu panna, siis ta vist magab paremini. Aga ikkagi oli tal Lõunakeskuse juurde jõudes silm lahti. Õnneks ta toas magas natuke pikemalt, nii et jõudis ikka süüa ka.
Permalink
« Previous entries
