20.11.09
Posted in igapäevaelu at 5:08 pm by linnaliina
Üks tähtajalise lepingu hea ja halb külg on see, et üsna tihti tuleb vaadata ette ja selja taha. Ning teha ise oma plaane. Ühest küljest on see keeruline ja teisest küljest on see võimas tunne.
Vestlused juhtivate inimestega on tulemas ja enne seda tulebki teha inventuuri endas ja oma tahtmistes ja tegemistes. Eriti nendes, mis ees on.
Kihutasin hommikul varakult tööle. Lootsin püüda oma väga hõivatud juhendajat ja see õnnestus. Ning jutu käigus tuli välja öelda ka oma plaanid kaugemaks ajaks. Põhimõtteliselt tegin ma oma umbmäärasest unistusest poolkonkreetse plaani. Lisasime detaile ja kiitsime heaks, praktiliseks ja vajalikuks.
Peale jutuajamist läksin astuma ühte esimest sammu selles plaanis - tegin TOEFL testi.
Vaimusilmas näen juba järgmisi jutuajamisi mitmete inimestega. Sest esimene positiivne tagasiside annab julgustust.
Permalink
19.11.09
Posted in igapäevaelu at 9:38 pm by linnaliina
Et Postimehe otsingumootor on minu arvates nõme, siis ma talletan lingid neile asjadele, kus minu panust pisut on.
Perearstilt alkoholinõu
Alkoholiprobleemidega patsiente hakkavad nõustama perearstid
Riik asub võitlusse alkoholi liigtarvitamisega
Alkoholiprobleemiga inimene - kas ainult alkohoolik?
Nüüd 70 kraadi pööret ja mured minu Google Readeriga. Ma armastan oma Google Readerit. Ta käib minu eest läbi kõik minu jaoks olulised ja vähem olulised blogid. Ning mulle meeldib ka see, et ta uurib minu valikuid ja soovitab uusi ja huvitavaid vastavalt minu huvidele.
Pikka aega pakkus ta mulle erinevaid eesti blogisid - poliitikuid ja meediainimesi. Siis hakkas ta pakkuma mulle huvitavat valikut maailma käsitööblogidest ja podcastidest.
Mõne aja eest lisasin ma oma Readerisse paar teadusajakirja. Olles suhteliselt priviligeeritult ülikooli arvutivõrgus ei ole mul probleeme nende artikliteni jõudmiseni. Seega on Readeri abil väga mugav kursis olla selliste ajakirjadega nagu Sociology of Health and Illness, ning Social Science and Medicine. Ent Reader hakkas mulle väga imelikke soovitusi tegema. Ma ei saa aru, kuidas minu huvi meditsiini ja tervise sotsiaalse külje vastu seostub molekulaar- ja muu sarnase keemiaga erinevatelt teaduskirjastustelt. Ma saaks nendes artiklites aru vast ainult sidesõnadest. Ehk saab Google ka selles osas targemaks.
Hea küll, vasakule ära. Homseks eksamiks vaja valmistuda.
Permalink
Posted in Tristan at 9:14 pm by linnaliina
T lausub mõtlikult: “Me peaksime teise lapse muretsema.”
“Kes meie?” uurin ta käest. Tema näitab näpuga minu, isa ja enda peale.
“Miks me peame teise lapse muretsema?” uurin ma edasi. “Ma ei tea. Et ma saaksin paremini mängida. “
Permalink
15.11.09
Posted in hobid ja muu huvitav at 9:42 am by linnaliina
Eelmistel aastatel on minu ema T-le sokke kudunud. Kindaid ka.
Oli soe augusti algus. Minu peas olid väikesed muremõtted seoses lennureisimise ja suure tööga. Ja et muremõtteid eemale peletada võtsin rohelist lõnga. Nädalavahetus oli mõnus ja soe, ning sokk edenes väikeste koduste tööde kõrvalt. Pühapäeva õhtul tegutsesime kõik õhtupäikese käes akna all. Mina kuulasin oma Brenda Daynei podcasti.
Seal soojas õhtupäikeses sai valmis esimene sokk. Siis tuli reis ja kiire-kiire tööaeg. Kaasa ma sokipaari ei võtnud. Tagasi tulles lõin üles teise soki. Et tööaeg oli pingeline ja istuv, siis nendel õhtutel, mil ma jaksasin kududa, edenes teine sokk aeglaselt. Aga ühel päeval ma vaatasin, et algab külm aeg. Septembri alguses võtsin siis aega ja lõpetasin soki ära. Esimesega läks kaks päeva, teisega ligi kolm nädalat. Aga tehtud nad said.
Aeg läks ja ilmad läksid jahedamaks. Lasteaias eelistatakse kindaid, mitte sõrmkindaid. Neil on nii lihtsam ja kiirem. Ja nii sai Kullakeste üritusel üle loodud kinnas. Soonikuga on ju kõik lihtne. See peab olema päris pikk, et oleks soe ja mugav. Ja siis tuli koht, kus tuleb mustrit või midagi kuduma hakata. Miskipärast inspireeris roheline värv kasutama midagi rohekat ka kinda peal. Meelde tulid kuusepuud mu lumelinnu kinnastelt. Nii saigi mustrit kohendatud väikesele silmade arvule. Lumepilved ja päike teevad kindast pildi.
Ent kuusepuu ei ole T lemmikasi. Ta oleks eelistanud koletisi või draakoneid või autosid. Või ämblikkegi. Aga mitte tavalisi kuusepuid. Hea küll, ehk siiski kuluvad ära.
Permalink
14.11.09
Posted in igapäevaelu at 4:33 pm by linnaliina
Nädala sees õnnistas Tartut lumesadu. Ühel eelmisel korral oli lund piisavalt, et minna T-ga Tammekale kelgutama. Sellel nädalal oli lund pisut vähem, ent ta oli parasjagu sula. Nii saigi proovida lumememme ehitamist. T väga tahtis, ent oskusi nappis. Tema oleks lihtsalt kokku pätsinud. Mina seevastu püüdsin teda ikkagi palli veeretama saada. Ei pakkunud talle väga huvi.
Lumememm tuli siis selline. T on pikkuse hindamiseks memme taha pugenud. Järgmiseks õhtuks oli lumememmest järgi jäänud laialilõhutud hunnik. Ehk järgmine kord läheb paremini.
Täna tahtsin küll minna käsitööpäevale, ent homse ettevalmistused on juba poolenisti tehtud. Kodu on täis mõnusat koogilõhna.
Permalink
09.11.09
Posted in igapäevaelu at 8:50 pm by linnaliina
Ei tea mis lahti on. Ehk aeg annab seletust.
Ent hommikul puhkesin lahinal nutma, kui Vikerraadios Aet Maatee lausus: “Ärge jätke vahele oma teisi ja kolmandaid lapsi.” See tabas täpselt minu naelapea pihta.
Siis tulid päeva peale teated uuest alkoholi liigse tarvitamise kampaaniast. Kommentaarid kampaaniale olid minu jaoks ületamatult keerulised taluda. “Blahh! Kas te tõesti ei saa aru, milleks selline kampaania mõeldud on! Mida te virisete turistide ja peaministrite ja nõmeda elu üle?” Ma olen juukseotsi pidi selle kampaania ideoloogiaga kokku puutunud ja pole vist enam päris erapooletu.
Ühesõnaga need teated said kiiresti kinni pandud. Õnneks olid täna loeng ja praktikum mida kuulata ja mõtteid mujale juhtida. Ehk homme on parem.
Permalink
05.11.09
Posted in igapäevaelu at 12:38 pm by linnaliina
Tänased õnnesoovid on pühendatud õeraasule, kes järjekordselt on tiitlivõitja treener. Ma hakkan juba vaikselt harjuma selliste uudistega. Rõõmu toovad nad sellegipoolest.
Ise käisin teisipäeval kaitsmas ja tutvustamas oma suvist tööd. Tervise Arengu Instituut tegeleb alkoholi liigtarvitamise ennetamise teenuse väljatöötamisega. Minul, värskel rahvatervishoiu magistrandil, oli tõeliselt suur au koostada neile teaduskirjanduse ülevaade vastaval teemal. Juulis ja augustis sai läbi loetud ja süstematiseeritud paras hulk teaduskirjandust ja raporteid, ning neist olulisim välja nopitud. Septembri lõpuks oli protsess läbi - ligi 40 lehekülge teksti, kirjanduse loetelus 43 erinevat allikat. Üks teost lugenu ütles selle kohta, et see paistis nagu magistritöö. Küllap ta ongi lähedane sellele.
Mis mind selle töö juures kõige enam tagantjärgi imestama pani, et mul oli võimalus seda teha. Eesti on ikkagi nii väike ja inimressursside osas piiratud riik, et noortel on võimalik vastu võtta selliseid väljakutseid. Suuremates riikides valmistaksid niisugust tööd ette doktorikraadiga inimesed, kelle kogemus vastaval alal on mõõdetav aastate või isegi kümnetega.
Hea küll, tänaseks aitab enesekiitusest.
Permalink
23.10.09
Posted in igapäevaelu at 2:07 pm by linnaliina
Väike projekt ja suur samm Eesti elus on mööda saanud. Minu panus oli väike. Sellest hoolimata olen ma väga tänulik kõigile kuuele inimesele, kes arvasid, et olen väärt nende häält.
Minu enda häält nende hulgas ei olnud. Seetõttu olin ma nädala alguses üllatunud, et kritiseeriti neid inimesi, kes jäidki ilma häälteta. Ning see pani mind mõtlema. Ma arvan, et mina andsin oma hääle sellele, kes seda oli väärt. Ja minu hääle sai minu väärtuste tõttu inimene, kes on volikogutööd teinud juba päris pikka aega. Mulle meeldib tema tööstiil ja tal on võimalus oma tööd jätkata. Ma arvan, et ma kasutasin oma hääle ära mõistlikult. Mis on kandideerimise eesmärk? Kas selleks saab olla ainult soe koht valitavas kogus? Minu jaoks esialgu pigem mitte. Minul on vaja teha suur hulk tööd, koguda kogemusi ja teadmisi, et olla väärt kohta otsustavas kogus. Nii et minu jaoks on see veel natuke vara. Minu jaoks oli olulisim põhjus saada huvitavat kogemust, näha demokraatiat toimimas.
Meie igapäevane elu kulgeb mingites rutiinides ja me ei taju alati riiki ja omavalitsust toimimas. Pigem tajume nende toimimatust siis, kui on probleemid. Samas on tegemist väga huvitavate protsessidega. Ning olla kandidaat on võimalus panustada nendesse protsessidesse. Olla aktiivne kodanik. Võtta vastutust ja mõelda pisut teistsugustes skaalades kui igal tavalisel päeval. See on huvitav, keeruline ja mitte kõige lihtsam protsess. Selle eest saadav tasu on mittemateriaalne. Ning sageli ei ütle keegi ka selle eest aitäh. See tasu on lihtsalt sinu enda mälus ja kogemustes. Teadmises, et oled endast andnud midagi, et teha elu paremaks. Ning mitte ainult iseendal, vaid püüdnud suurendada ka teiste heaolu. See ongi vist olulisim. Aeg näitab.
Minu jaoks oli masu-aegne kampaania kuidagi kergem taluda. Aga võib-olla mängib siin olulist rolli minu meediakasutus. Minu televiisori-aeg piirdub ETV2 lastesaadete ja uudistesaadetega. Kord külas olles hämmastusin ma tõsiselt, kui palju näitavad eesti kommertskanalid reklaami, sealhulgas poliitreklaami. Nii et ma olen endale kenasti klapid ette pannud. Ning Tallinnasse ei olnud mul ka asja. Suur osa uudistest tuleb mul Google Readerisse, mis on ka pigem reklaamivaba.
Esmaspäevane tunne oli teistsugune. Õhus oli tunda ootusi ja lootusi. Kuid juba järgmisel päeval oli rutiin tagasi. Elu läheb edasi, muutused tulevad väikeste sammude kaupa ja aegamisi.
Permalink
12.10.09
Posted in igapäevaelu at 1:29 pm by linnaliina
Käisime Õeraasu sünnipäeval ja viimast korda sügise jooksul maal. Panen üles mõne pildi, mis seal tehtud sai. Mõned pildid on eriti ilusad üle ekraani suurena vaadatuna. Nii suuri ma siia panna ei taha. Need on siis vaid vihjed.
Pirukas sünnipäevapeolt
Minu tehtud kingitus
Pirukas serveeritud koos salatiga
Kapsaveerandid ootamas töötlemist
Teel tünni
Lendavad libled
Õunapuu alune
Lehed murul
Permalink
06.10.09
Posted in igapäevaelu at 1:49 pm by linnaliina
Kui ma neli aastat tagasi T-d ootasin, siis püüdsin ennast kurssi viia emadusega seotud teemadega. Ja kui T kohale jõudis, sain ma oma ettevalmistatust testida. Oli vajakajäämisi, ja oli edusamme. Üheks oma olulisimaks edusammuks pean ma kummalisel kombel oskust õigete inimeste käest nõu ja abi küsida. Kairit oli mulle mõttekaaslaseks. Ja omamoodi olin mina talle vist ka üheks mõtlemapanevaks juhtumiks. Raskused tulid ja läksid ja ammu on T titeaeg möödas. Me mõlemad K-ga oleme astunud olulisi samme edasi. Erinevate nimetuste all, sarnases suunas. Minu huvi värskete emade ja väikeste titade vastu on hetkel pigem teoreetiline. Aga valdkond kui selline, on minu arvates põnev.
Nii olingi ma eile mõnuga kuulamas Ülle Lemberi jutte imetamisest. Kohal viibides olid minus valdavad mälestused. Sellest juba kaugele selja taha jäänud ajast. Raskest ja samas ilusast ajast. Aga tagasi koju jõudnuna ja unetunnil tulid teised mõtted ka. Ma imetlesin siiralt Ülle oskust rääkida lihtsalt. Lihtlausetega tuttavaks teha kõik need protsessid mis juhtuvad ema ja lapsega nende kehades. Anda põhjendusi ja julgustada. Rääkida sellest läbi emotsioonide ja empaatiliselt. See oli nauditav ja inspireeriv. Tahaks isegi olla ühel hetkel sarnane. Hea, et on inimesi, kes on teinud tööd nii ülla eesmärgi nimel. Ja et oli inimesi, kes kuulasid. Ning veelgi toredam oli, et seal olid ka tulevased isad. Loodan, et nende jaoks oli ka see eilne õhtu huvitav, mõtteainet pakkuv ja kasulik. Aitäh Kairit, et infot jagad.
Aga miks on see salaselts? Nad ju tegelevad ametlikult, avalikult ja ukse juurest ei saadeta tagasi mitterasedaid ja mitteimetavaid inimesi. Nii see mulle lihtsalt tundub. Tegemist on selle osaga maailmast, mis mitte igaühele huvi ei paku. Kuid need, kes on huvitatud, teevad seda tööd missiooniga, heast tahtest ja pühendumusega. Minu arust on üsna võimatu olla ema ülejala ja isa jääb paljust ilma, kui ta ei pühendu. Ning need, kes emasid aitavad, saavad hästi aidata vaid pühendunult.
Me ei räägi oma emaks ja isaks olemisest väga avalikult. Me isegi ei mõtle selle peale, võib-olla vahel harva. Aga ometi on see maailm iga päev meiega, üks oluline osa meie elust. Varjatud ja intiimne. Nii on ka emaduse abistajate töö varjatud muu igapäevaelu eest. Igatahes valdas mind nii T sünni järel kui ka nüüd tunne, et olen osa ühest salaseltsist, mis varjatult meie vahel tegutseb.
Permalink
« Previous entries
